Põlemisel tekkinud emissioonide mõju õhu kvaliteedile ja kliimale- alates kivisöest lõpetades biokütustega
Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis
tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus.
2.1 Süsi
Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee
poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed
füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust.
Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida
rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi.
Peamiselt kasutatavad söetüübid on põlevkivi, kivisüsi, turvas, ligniit, antratsiit ja grafiit. Söe
põletamisel on tähtis jälgida temperatuuri. Kui temperatuur on alla 300°C, siis vabanevad
protsessi käigus orgaanilised ühendid. Olenevalt söe niiskussisaldusest moodustuvad
orgaanilistest ühenditest uued ained tänu eralduvale veeaurule. Kui põletamisel on