lamedapõhjaline must mütsike, paremas käes patriarhi rist, vasakus raamat mungaordule reeglite andmise märgina. Samas pildireas on muide ka paavst Gregorius Suur, esimene paavst benediktlaste seast, kes ühtlasi pani kirja Nursia Benedictuse eluloolised andmed ja tema kohta tekkinud legendid Benediktlaste ordu sai vanimaks mungaorduks Euroopas ja etendas olulist osa hariduse levitamisel. Nagu eespool mainitud, ei jõudnud sellised Lääne-Euroopas laialt levinud ordud nagu benediktiinid, kartusiaanid jt. Eestisse kunagi. Ilmselt ei olnud maa majanduslik kandevõime selleks piisav, et rajada suuremat hulka kloostreid. Ka oli näiteks benediktiinide ordu 13. sajandil, mis olnuks misjoni seisukohalt sobivaim aeg Liivimaale tulekuks, madalseisus. Gildid ja vennaskonnad olid kirikuga tihedalt seotud, nende liikmed külastasid ühiselt jumalateenistusi, pidasid reeglina üleval üht või mitut altarit või vaimulikku, muretsesid kirikusse kirikuriistu ja altarimaale
1.Kes kuulusid keskajal vaimuliku seisusesse? 2.Mida tähendab kirikuinstitutsioon? Millised olid vaimulike ametid? Asutuste, organisatsioonide ja ametikandjate süsteem, mis tegeleb ristiusu ja jumalasõna levimatmise ja teenimisega. Piiskop(koguduse ülevaataja), preester(riituste läbiviija), paavst(katoliku kiriku pea) 3.Mida kujutasid endast kloostrid ja millega seal tegeleti? Suletud asutus, kus nunnad ja mungad elasid, palvetasid ja töötasid. 4.Võrdle erinevaid mungaordusid (benediktiinid, tsistertslased, dominikaanid ja frantsiskaanid). *Benediktiinid mustad kuued/rüü, ,,Mustad mungad", Itaalias 6. sajand, Benedictuse järgi, paastumine, kloostrist ei lahkutud, jõukad. *Tsitertslased valge rüü, must põll, Prantsusmaal 11. sajand, põlluharimine, Citeaux, reeglid, peamiselt maal. *Dominikaanid kerjusmungad, Hispaanias, haridus aja parim, sõja vastased, jõukate hulgast, loobusid varandusest, valge nahk+must kuub, ,,Issanda koerad"...
Keskaeg 476-1492 Termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Euroopa keskaja algus: 476, Lääne-Rooma lagunemine. Euroopa keskaja lõpp: 1492, Kolumbus avastas Ameerika. Eesti keskaja algus: 1227, muistne vabadussõja lõpp. Eesti keskaja lõpp: 1583, Liivi sõja lõpp. Keskaja jagunemine: Varakeskaeg 5-11 Kõrgkeskaeg 11-14 Hiliskeskaeg 15 lõpp Mõisted: 7 vabat kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiikriigis. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, retoorika, dialektika. Dualism võitlus hea ja halva vahel. Skolastika keskaegne filosoofia, mille eesmärgiks oli hästi jumalaid tundmaõppida. Nad uurisid piiblit ning Vana-Kreeka raamatuid. Nad tõestasid piiblit, võrreldes allikaid. Skolastikud olid põhiliselt mungad. Kuulsaim skolastik on Aquino Thomas. Pärispatt ehk algpatt on inimese kaasasündinud rikutus või patusus. Rüütel rüütliseisus kujunes 10.-11.saj...
Keskaja termin tuli kasutusele 18. sajandil Itaalia uushumanistide poolt. Keskaja algus/lõpp sündmused: Algus: 313 a. Constantinus Suur võttis vastu ristiusu. 375 a. Suur rahvasterändamine 476 a. Lääne-Rooma langemine 711 a. maabusid Araablased Hispaanias Eestis: Põhjala ristisõjad 1208-1227 a. Lõpp: 1453 a. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 1492 a. Kolumbus avastas Ameerika 1517 a. usupuhastus e reformatsiooni algus Saksamaal Eestis : 1)Reformatsiooni siiajõudmine 1520-1530 a. 2)1558-1583 a. kestnud Liivi sõda Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg (5.-11. saj pKr) Iseloomustab: · Feodaalkorra kujunemine · Naturaalmajandus · Linnade teke · Feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11.-14- saj pKr) Iseloomustab: · Rahamajandus · Tsunftikäsitöö areng · Kaubanduse areng · Katk Hiliskeskaeg (15.-16 saj. algus) Iseloomustab: · Uue maailmavaate kujun...
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
Ristiusk ja kirik §12 Varakeskaja kiriku-ja vaimuelu Katoliku kiriku pea on Rooma paavst Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja seega paavstlusele alusepanija apostel Peetrus Kuna ta asus riigi pealinnas, tegi see temast metropoliidi, kuid ei tõstnud teda teistest kõrgemale. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks. Gregorius Suur. Paavstide autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Pippin Lühikese annetusega 756. aastal sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Karl Suur seadustas muistne komme. (Kirikukümnis) Kiriku korraldus Kristlik maailm jagatud piiskopkondadeks. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal-toomkirik. Ilmalik maaisand määras preestri ametisse, kuid piiskop pidi selle valiku kindlalt kinnitama. Preestril oli ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Preester oli tuntud ka kui hingekarjane. Piiskop kontrollis oma peapiiskopkonna vaimulike tegevust ja korra...
ravimtaimedest, dzinnid, vanad vene viinad, suhkur 8-30%) · emulsiooniliköörid( muna, piima) · Naturaalsed kibedad nastoikad( maitsetaimedel, taruvaigul, muumiol ehk mäevahal aastaid laagerdatud) · Eestalstele tuntud kanged alkohoolsed joogid: · destileeritud pika laagerdusajaga kibenastoikad( viskid, rummid, konjakid, arrakid) · naturaalsete taimsete tõmmistega ja valikudega maitsetaud piiritustõmmised ( palsamid suhkur 8-18% alk 40%, benediktiinid suhkur 22- 25% alk. 42-45%) · Eestlastele tuntud kanged alkhoolised joogid: · Essentsliköörid- kristall- liköörid( suhkruga üleküllastatud alk 43-45%) · Essentsnastoikad · lahjad kibesnastoikad · Kanged kibenastoikad · Harilikud viinad( ka mittenaturaalsel teel valmistatud dzinn, viski, rumm ja maitseaineteda vürtsitaud konjakijoogid, mida ei ole vaatides laagerdatud · Alkoholi käitlemise etapid: · Tootmine( s.o valmistamine, töötlemine, villimine ehk
Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud Inkvisitsioonikohus ketserite karistamine, paavst kontrollis Gregorius IX Clemens V Bordeux'st paavstiks Avignoni paavstide aeg `vangipõli' 1305-1378 Rooma paavst Urbanus VI ja Avignoni paavst Clemens VII suur skisma e kirikulõhe 1378 1409 Kirikukogud: Konstanz 1417 valiti paavstiks Martinus V kirikulõhe oli lõppenud Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al. 1216 Hispaania ketserite vastu suunatud, pöörata rahvast jumalasõnaga mitte relvaga, Hariduse tähtsus, MUST Frantsisklased al. 1223 kerjusmungad, rahvaseas populaarsed, hariduse nõudjad, õpetlased, PRUUN või HALL
1054. aastal oli just tema see, kes paavsti legaadina arvas katoliku kogudusest välja Konstantinoopoli patriarhi Mikaeli ja põhjustas sellega Suure Kirikulõhe tekke. Benediktlastest sai 11. sajandil alguse uus ordu tsistertslased. Ordu rajati 1098. aastal Prantsusmaal Citeaux's eesotsas Robertiga Molesme'ist. Nad ei olnud rahul senise eluga rahul, rändasid Burgundiasse ja rajasid seal uue kloostri. Prooviti elada nagu benediktiinid algselt, pöörduti tagasi füüsilise, eriti põllutöö juurde. Loobuti jumalateenistuse lisaelementidest, mida benediktlased olid sajandite jooksul teenistusele lisanud, säilitati vaid igapäeva hingepalvemissa lugemine. Tsistertslaste kõrval eristati ka premonstraatlasi ja viktorlasi, kes kandsid tsistertslastega sarnaseid aateid. Suureks juhtkujuks oli Clairvaux' Bernard, kes oli sarnaselt teistele mungaisadele pärit uhkest suguvõsast, kuid otsustas pühenduda askeetlikule elule. 10
traditsioonilised organisatsioonid, neil olid omad talupojad, kloostrit andis võrrelda mõisatega ning mungad ise tööd ei teinud. Paljudele hakkas tunduma et need kloostrid on Benediktiini ideaalidest eemaldunud. 10.saj Cluny mungad hakkasid propageerima vana, konservatiivset usupuhtust. 11.saj lõpul Burgundiasse tekkinud Cictertiumi klooster läks aga sammu edasi, ning rajati oma Benediktiini kloostrist sõltumatu Tsistertslaste kloostri, nad olid õigemad Benedictuse järgijad kui Benediktiinid ise, nad leidsid, et mungad peavad ise füüsilist tööd tegema. Nad hakkasid asutama kloostreid äärealadele ning sellega aitasid kaasa agraarkorralduse arengule, nendest said head uuenduslikud arhitektid. Nende populaarsus tõi kaasa majandusliku õitsengu, sellega kaasnes majanduslik mõtlemine. Sellega muutusid paljud Tsistertslaste kloostrid äriasutusteks. Tsistertslaste ordu esialgne vaimustus hääbus, hakati kasutama talupoegi, jaguneti täismunkadeks ja poolmunkadeks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
