Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati
Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse.
Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal. Retke tulemused võttis Bellingshausen
kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel..."
Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal
15. laevastiku komandörina. Aastal 1826 määrati Bellingausen laevasalga komandöriks,
kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Selle ülesandeks oli Vahemerel
kaadriväekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülendati
kontradmiraliks. 1828. aastal suundus ta väljaõpetatud laevastikuekipaaziga puhkenud
Vene-Türgi sõtta Mustale merele. Järgmisel aastal määrati ta laevaekipaaziga laevale
Pariis. Alates 1830. aastast seilas Fabian Gottlieb taas Balti merel, nüüd juba
viitseadmiralina.