tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e = 2,73.. korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv
tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. 21 Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv
tuuma lagunemise tõenäosus ajaühikus, =1/p nukliidi keskmine eluiga (aeg, mille jooksul tuumade arv väheneb e korda) ja T - poolestusaeg. = T / ln 2. Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus näitab selles preparaadis ajaühiku jooksul lagunevate tuumade arvu. Aktiivsuse SI-ühik on bekkerell (1 Bq) üks lagunemine sekundis. Kiirguse doosiks D nimetatakse kiirgusenergiat, mis neeldub aine massiühikus D = E/m . Üks grei (1Gy) on doos, mille korral 1 kg aines neeldub kiirgusenergia 1 J. 1Gy = 1 J /1 kg. Biodoos (ekvivalentne kiiritusdoos) näitab kiirguse bioloogilist toimet. Biodoosi ühikuks on siivert (1 Sv). Röntgen-, - ja - kiirguse korral vastab neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 1 Sv. Neutron- ja -kiirguse korral vastab aga neeldumisdoosile 1 Gy biodoos 3-10 Sv