Eesti kergejõustiku ajalugu
1990-
ndatel aastatel suusatajana tuntud Tiina Idavain jooksis ennast vabariigi meistriks
maratonijooksus. Hetkel sihipärast kergejõustikutegevust Järva-Jaanis ei ole.
KOERU
Kergejõustiku kui peamise spordiala harrastamise paigaks oli Koerus mõisa esine väljak
ja park. Laiad puiesteed olid üsna sobivad jooksuvõistluste korraldamiseks. Kabelipargi
tee oli ligi 300 meetrit pikk, nelja jooksurajaga. Sajandi alguses olid sporditegemisel
eestvedajateks kooliõpetajad Begarsky ja Elmar Jürgenson. 1913. aastal jooksis
koerulane Elmar Jürgenson 60 meetris Järvamaa rekordiks 7,8. Tema põhialaks jäi siiski
teivashüpe, milles ta viis aastat hiljem ületas puuteibaga 2.85. Seda peeti tol ajal
suursaavutuseks.
1921. aastal oli Edgar Niinemägi Eesti edetabeli esikümnes neljal alal: 100 meetrit 11,9,
kõrgushüppes 1.60, kolmikhüppes 12.16,5 ja kaugushüppes 5.77,5 cm. Koeru
kergejõustiku ajaloost on raske rääkida ilma Elmar Kooli nimetamata - 1927. aastal