Eduard Tubin
Vanemuise ja Estonia segakoore. Aastast 1930 kuni Teise maailmasõjani juhatas Ta
vanemuise teatri orkestrit. 1930. aastate lõpuks oli Tubin tõusnud Eesti hinnatumate
heliloojate hulka. Tõsteti esile tema erakordset andekust, loomingulisust ja
kompositsioonitehnilist meisterlikkust. Enne Eesti aja lõppu ehk 1938. aastal oli Eduard
Tubinil võimalus käia Budapestis ennast täiendamas, kus Ta sai kohtuda kuulsate
heliloojatega ja kõige rohkem jäi Talle meelde Beethonevi Missa solemnist, sest see jättis
unustamatu mulje. Pärast seda, kui Tubin tagasi naases Budapestist, siis oli Ta Tartu maleseltsi
liige ja tänu Temale valmis eestipäraste malendite komplekt. Eduard Tubin sai oma eluajal ka
teise maailmasõja ära nähtud ja siis kirjutas Tubin oma Kolmanda ja Neljanda sümfoonia.
Sümfooniaid on Tubin kirjutanud 10. 11. sümfoonia jäi lõpetamata. Tubin kirjutas neid alaes
1934. aastast kuni 1973. aastani