Diabeet
I tüüpi diabeedi esmasteks sümptomiteks on uriini hulga suurenemine, janu, söögiisu tõus ja
samal ajal kehakaalu langus. Diagnoosimise hilinemise korral võivad tekkida isutus, iiveldus,
oksendamine, üldine nõrkus ja isegi teadvusehäired. Selline sümptomaatika on põhjustatud
insuliinipuuduse ja kõrgenenud veresuhkru ning kaugelearenenud staadiumis ketokehade poolt.
Insuliin koosneb 51 aminohappest koosnev valk, seda toodavad kõhunäärme beetavalgud. Need
paiknevad seedenõret tootva kõhunäärmekoe sees. Kõige enam soodustab insuliini vabanemist
glükoos. Insuliini toimeks on glükoosi viimine rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse energia
tootmiseks. Normaalselt hoitakse veresuhkur tasemel 3,5-5,5 mmol/l.
I tüüpi diabeedi puhul on veresuhkru tõusu (hüperglükeemia) põhjuseks ß-rakkude kahjustusest
tingitud insuliini tootmise vähenemine ja lakkamine. Normaalse veresuhkrutaseme juures suhkur