KESTEV OLEVIK AM, IS või ARE + tegusõna + ING Näited: She is reading a book now. She is not reading a book now. Is she reading a book now? LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK Jaatavas lauses kasutatakse tegusõna 2. põhivormi. Eitavas ning küsivas lauses kasuta abitegusõna DID ning tegusõna 1. põhivormi. Näited: We played football yesterday. We didn't playfootball yesterday. Did we play football yesterday? TULEVIK BE GOING TO + tegusõna 1. põhivorm Näited: We are going to play football tomorrow. ...
Inglis keele grammatika reeglid. Tegusõna BE Tegusõnal Be on olevikus kolm kolm vormi: I am He, she, it is we, you, they are a 1.isik I am young. Ma olen noor. I 2.isik you are strong. Sa oled/Te olete tugev. N 3.isik Hi is clever. Ta (meessoost) on tark. S She is pretty. Ta (naissoost) on ilus. u It is cheap. See on odav. S M 1.isik We are happy. Me oleme õnnelikud. I 2.isik You are kind. Te olete lahked. T 3.isik They are rich. Nad on rikkad. M U S Kõnekeeles eelistatakse BE lühivorme: I am = I'm he is = he's she is = she's it is = it's we are = we're You are = you're they are = they're KÜSIV VORM moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Ta on laisk. Is he lazy? Kas ta...
TENSES (Table) Past Simple Present Simple Future Simple Tegusõna 2. pv Tegusõna 1. pv Tegusõna on esitatud kujul [NB! He/She/It _____(e)s] Küsimuse/eituse will + 1. pv moodustamiseks kasut. Küsimuse/eituse did + 1. pv moodustamiseks kasut. Eituste moodustamisel do / does + 1. pv will not = won't Tunnused lauses: Lihtminevik. Keegi tegi Tunnused lauses: Tunnused lauses: midagi. Jutt käib tavalisest, Lihttulevik. Ennustused. yesterday, last harjumuspärasest Lubadused. Hetkeotsused (summer), (five years) tegevusest. (rääkimise hetkel ago, in 1987, etc. always, sometimes, sündivad). usually, often, e...
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (m...
Simple Continuous/Progressive Perfect Perfect Continuous Present Tegusõna algvorm be + -ing have/has + 3.v have/has been + -ing I work. He works. I am working. I have worked. I have been working. Past 2.v was/were + -ing had + 3.v had been + -ing I worked. I was working. I had worked. I had been working. Future will + 1.v will be + -ing will have + 3.v will have been + -ing I will work. I will be working. I will have worked. I will have been working. Future in the Past would + 1.v would be + -ing would have + 3.v ...
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
Grammar Present Simple (Lihtolevik) and Present Continuous (Kestev olevik) PRESENT SIMPLE - LIHTOLEVIK Lihtolevik väljendab: 1) Harjumuspärast tegevust või seisundit olevikus. What time do you usually get up? 2) Üldtuntud tõdesid ja fakte. It always rains in October. 3) Oskusi ja võimeid. She speaks English well. Juhul kui tegusõna lõpeb häälikuga `s` või ühenditega sh`, `ch`, lisatakse ainsuse kolmandas pöördes tegusõna lõppu ` ES` (switch switches). Täpselt sama reegel kehtib tegusõnade kohta, mis lõpevad häälikuga `o` (go goes). Erandina tuleks välja tuua tegusõna `have`, mille ainsuse kolmas pööre on has. He/She has a nice car. Does he/she have a nice car? He/She does not have a nice car. Juhul kui küsimus algab küsisõnaga (when, where, how, why, what), järgneb küsisõnale alati abitegusõna DO või DOES. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I live in Tallinn. Do ...
Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
I Am I am Young. (ma olen noor) He, she, it Is He is clever. (Ta on tark) It is cheap(see on odav) She is pretty (ta [naissoost] on ilust) We, you, they Are We are happy(Me oleme õnnelikud) They are rich.( Nad on rikkad) Tegusõnal BE (olema) on olevikus kolm vormi. Lihtminevikus kasutatakse ainsuse vormi was, mitmuses aga vormi were I, he, she, it Was We, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. Ma olin seal Was I there? I was not there. You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was the...
1. Active/Passive Active - the professor teaches the students. Passive - The students are taught by the professor 2. Present Simple [VERB] + s/es in third person. Tegevus on korduv või tavapärane. You speak English. I play tennis. Cats like milk. The train leaves tonight at 6 PM. I am here now. Active= Once a week, Tom cleans the car. Passive= Once a week, the car is cleaned by Tom. 3. Present Continuous [am/is/are + present participle]. Tegevus toimub/ei toimu praegusel hetkel. You are watching TV. You are learning English now. I am studying to become a doctor. I am meeting some friends after work. Active= Right now, Tom is writing the letter. Passive= Right now, the letter is being written by Tom. 4. Past Simple [VERB+ed] or irregular verbs. Tegevus algas/lõppes minevikus täpsel ajal. . You called Debbie. I saw a movie yesterday. I finished work, walked to the beach, and found a nice place to swim. I lived in Brazil for two year...
Passive (=passiiv ehk umbisikuline tegumood) This house was built in 1935. Was built on passiiv. Võrdle isikulist (active) ja umbisikulist tegumoodi (passive): Somebody built this house in 1935. (aktiiv house on lauses sihitis (=object)) This house was built in 1935. (passiiv house on lause aluseks (=subject)) Kui me kasutame isikulist tegumoodi (aktiiv), siis ütleme, mida lause aluseks olev isik (subject) teeb: My grandfather was a builder. He built this house in 1935. It's a big company. It employs two hundred people. Kui kasutame umbisikulist tegumoodi (passiiv), siis ütleme, mis juhtub lause alusega: This house is quite old. It was built in 1935. Two hundred people are employed by the company. Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata, ebaoluline või selgub kontekstist: A lot of money was stolen in the robbery. (Keegi varastas selle, kuid me ei tea, kes) Is this room cleaned every day? (Kas keegi seda koristab? pol...
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Aktiiv Passiiv Present Tegusõna algvorm be + 3.v Simple Somebody cleans this room every day. This room is cleaned every day. Past Simple 2.v was/were + 3.v Somebody built this house in 1895. This house was built in 1895. Future Simple will/shall + 1.v will/shall + be + 3.v People will forget this soon. This will be forgotten soon. Present be + -ing be + being + 3.v Progressive Somebody is cleaning the room right now. The room is being cleaned right now. Past was/were + -ing was/were + being + 3.v Progressive Somebody was cleaning the room when I The room was being cleaned when I ...
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie. Nachdem alle gegessen hatten, brachte die Mutter die Küche in Ordnung. Nachdem sie die Arbeit beendet hatte, zog sie ihren Mantel an. Nachdem sie auch ihren Hut aufgesetzt hatte, machte sie sich auf den Weg zur Arbeit. 40. aufmachen machte auf hatte aufgemacht zumachen machte zu hatte zugemac...
TEGUSÕNA AKTIIVI AJAD Lihtolevik Kestev olevik Perfekti olevik Perfekti kestev O [ ma töötan (igal suvel) ] [ ma töötan (praegu) ] [ ma olen (siin) töötanud (alates [ (täna) olen ma (jub 1987. a.) ] töötanud ] O L I, you, we, they I am E work working I, you, we, they have worked I, you, we they have bee V He, she, it He, she, it is He, she, it has He, she, it has b I works working worked ...
Present simple Work/works, do/does Every, often,usually,always,sometimes,once,twice, at weekends Püsiv ja korduv tegevus Tulevikus toimub tegevus, mis on seotud graafikute, sõiduplaanidega, tunniplanid Üleüldised tõed ja loodusseadused Kui midagi kommenteeritakse - tv Present continius am, is, are working be vormi abil tehakse now, at the moment, look, listen, hurry up just praegu toimub tegevus praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale Tükk aega varem toimunud tegevus (eesti keeles nud) Elavate inimeste puhul kui tahame öelda, mida on oma elus teinud Present Prefect continius have has been working for, all, since, lately, recently tegevus algas minevikus, aga rõhutatakse, et parajasti nüüd kestab ta ikka edasi s...
KESTEV OLEVIK Present Continuous Kestev olevik väljendab tegevust mis toimub praegu. ,,be" olevikus + põhitegusõna / I am;he, she, it is;we, you they are / -ing vorm Küsiv vorm moodustatakse sõnajärje muutumise teel ja eitav vorm not lisamisega peale BE vormi: N: Jaatav- He is reading. Küsiv- Is he reading? Eitav- He is not (isn't) reading. Märksõnad: now (paregu) at present (praegu) at the present moment (käesoleval tehtkel) at the moment (käesoleval hetkel) N : The children are sleeping now. (Lapsed magavad praegu.) At present h...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
Tingimuslaused: ZERO CONDITIONAL Kui sa teed x, siis juhtub y (ALATI) Conditional sentences: 4 types No condition (facts) = zero conditional Possible conditions = first conditional Improbable conditions = second conditional Impossible conditions = third conditional Kasutamine We use the zero conditional to talk about something that is a general truth or fact (if= every time). ÜLDTÕED JA FAKTID. Sündmused, mis alati viivad samade tulemusteni. If the temperature is below 0° C, water freezes. Moodustamine: If + lihtolevik , + lihtolevik TINGIMUS TULEMUS If you heat water to 100° C, it boils. If you own a car, you have to pay for insurance. Laused võib ka ümber pöörata SEL JUHUL EI OLE KOMA: Water boils if you heat it to 100° C. You have to pay for insurance if you own a car. Tingimuslaused: FIRST CONDITIONAL Kui sa teed x, siis...
NEED TO DO, NEED DOING 1. Väljendit need to do tõlgitakse eesti keelde ´on vaja midagi teha': You need to be more careful. Sul on vaja olla hoolikam. 2. Väljendit need (doing) sth tõlgitakse eesti keelde ´vajab midagi/ millegi tegemist' Our house needs painting. Meie maja vaajab värvimist. USED TO DO, BE USED TO (DOING), USE Mõlemas väljendis hääldatakse used to [´ju:st t] Tegusõna use minevikuvormi used hääldatakse [ju:zd] 1. Väljendit used to do kasutatakse muutunud minevikukoldest rääkides. Väljendil on olemas ka küsiv (Did you use to...?) ja eitav vorm (I didn't use to.../ I never used to...) Eesti keelde tõlkimisel kasutatakse sõnu´tavaliselt, varemalt, sageli' I used to play alone when I was a child. Ma mängisin lapsena tavaliselt üksi. Did he use to vist you? Kas ta käis sageli teil külas? I didn't use to li...
AJAD Simple Present: (olevik. Kui midagi toimub iga päev. every day.) EXAMPLES: I play tennis. She does not play tennis. The train leaves every morning at 8 am. The train does not leave at 9am. She always forgets her purse. (Ta alati unustab oma koti) He never forgets his wallet. Every twelve months, the Earth circles the sun. The sun does not circle the Earth. Past Simple: (midagi on tehtud. Tegusõna tuleb panna minevikku ehk II põhivormi. Seda aega tuleb kasutada siis, kui lause väljendab tegevust, mis minevikus tehti ja ka ära lõpetati!) EXAMPLES: I saw a movie yesterday. (Ma nägin eile filmi. Nägin filmi lõpuni.) I didn't see a movie yesterday. Last year, I traveled to Japan. (Sõitsin Jaapanini välja, mitte ei jäänud reisi peal kuhugi toppama) Last year, I didn't travel to Japan. She washed her car. (Ta pesi auto ära! Mitte ei pesnud natuke ja jooksis siis tuppa multikaid vaatama, vaid lõpetas töö ära ja siis tegi m...
1 Grammatical Terminology PRACTICAL ENGLISH GRAMMAR FLGR.01.042 Grammatical Terminology analytic analüütiline (= uninflected - grammar is focused in the sentence , e.g. English) synthetic sünteetiline (= inflected - grammar is focused in the word, e.g. Estonian, Latin, Russian, Old English) ending lõpp (käände- ja pöördelõpud) marker tunnus (mitmuse, oleviku, lihtmineviku, tingiva kõneviisi, käskiva kõneviisi, kaudse kõneviisi, umbisikulise tegumoe, ma- tegevusnime, oleviku kesksõna, mineviku kesksõna) derivational affix liide, tuletusliide, tuletusafiks (e.g. postwar, anti-American, wiser, greenish) parts of speech sõnaliigid English Estonian ...
Passive voice Umbisikuline tegumood Kui tegija pole oluline või pole teada. · The Present Simple Passive am is + III pv are Examples: I am watched. A book is read. Marks are given. · The Past Simple Passive was were + III pv Examples: I was watched. A book was read. Marks were given. · The Future Simple Passive will be + III pv Examples: I will be watched. A book will be read. Marks will be given. · The Future Simple Passive in the Past would be + III pv Examples: I would be watched. A book would be read. Marks would be given. · The Present Progressive Passive am is + being + III pv are Examples: I am being watched. A book is being read. Marks are being given. · The Past Progressive Passive was were + being + III pv Examples: I was being watched. A book was being read. Marks were being given. · The Present Perfect Passive have has been +...
TEGUSÕNA PASSIIVI AJAD Present Present Simple Continuous Present Perfect AM + BEING + III HAVE/HAS + BEEN + OLEVIK AM/IS/ARE + III pv pv III pv nt. I am often invited to nt.She is being nt. They have been parties. manipulated. silenced by her sharp tongue. Passiivi Past Simple Past Continuous Past Perfect kasutatakse WAS + BEING + III samadel asjaoludel, MINEVIK WAS/WERE + III pv pv HAD + BEEN + III pv mil akti...
Masku Neu Femi Plural Nominativ Der / er Das / es Die / e Die / e Wer? Was? (Kes? Mis?) Akkusativ Den / en Das / es Die / e Die / e Wen? Was? Wohin? (Keda? Mida? Kelle? Mille? Kuhu?) Gegen, für, um, ohne durch, entlang. Dativ Dem / em Dem / em Der / er Den / en Wem? Wo? Woher? (Kellele? Millele? Kus? Kuhu?) Bei, zu, nach, von, aus, mit, ausser, helfen, gratulieren, danken. Genitiv Des / en (s) Des / en (s) Der / er Der / en Wessen? (Kelle, mille oma?) Während, statt, wegen, trotz. *Nom, Akk : an, auf, über, vor, zwischen, hinter, neben, in, unter. *...
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g 12- Helitud kaashäälikud: p, t, k 13- 'v' ja 'w' ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat 'v'-i. Sellist häälikut nagu 'f' ei esine. (2) 14- Huvitav fakt anuuta keele puhul on selle väike konsonantite hulk: ainult 8 foneemiga a...
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
1. Faithful and false friends a. How do you understand literal translation (based on this short text)? Literal translation is translating directly from source language into target language b. Which types of words are more/less literal? More literal: objects and movements Less literal: qualities and ways of moving c. What are the two views of translation that the author brings out? Explain. 1) A process of explanation, interpretation, reformulating ideas and words. 2) Impossible due to other definitions 2. Expressive function a. Name the three expressive text types. - Serious imaginative literature; Authoritative statements; Autobiographies, essays, personal correspondence. b. Why is it difficult to translate an expressive text? - Because of the used dialect may get lost in the translation. c. What constitutes the personal component in an expressive text? - original metaphors, unusual collocations d. What is a...
PASSIVE VOICE TEST FOR FORM 10 NAME: Task 1. Turn active voice sentences into passive voice. Only keep the agent (by phrase= where absolutely necessary. Please remember that tense form (tegusõna aeg) should remain the same when the sentence is transformed into passive. E.g. Chimps eat bananas (Present Simple Active) Bananas are eaten by chimps. (Present Simple Passive) They were playing the piano. (Past Continuous Active) Piano was being played. (Past Continuous Passive) 1. They will finish the house next month. 2. The house will be finished next month. 3. Susan has completed the essay. 4. The essay has been completed by Susan. 5. People should have left the bird alone. 6. The bird should have been left alone. 7. We cannot repair their car. 8. Their car cannot be repaired. 9. The owners had sent the money to a Swiss bank. 10. The mone...
Inglise keele kontrolltööd 3. ja 4. klassile. I love English 1 (3. ja 4. Round-up õppetükkide peale). I love English 2 (4. Round-up õppetüki peale). Koostaja Heddy Uustal. Viljandi Maagümnaasium. Juhendaja Toomas Rähn. I love English Form 4 Test 4 name................................. 1. Kirjuta sobiv küsisõna. What? When? Where? Who? Why? 1) .................................... do you go after school? 2) .................................... books do you like? 3) .................................... do you like summer? 4) .................................... do you do in summer? 5) ...................................
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
99 Ebareeglipärast tegusõna 1 seisma stand stood stood 2 kleepima stick stuck stuck 3 rääkima tell told told 4 aru saama understand understood understood 5 võitma win won won 6 omama have had had 7 hoidma hold held held 8 juhtima/viima lead led led 9 süütama light lit lit 10 kaevama dig dug dug 11 toitma feed fed fed 12 tundma feel felt felt 13 leidma find found found 14 midagi saama get got got 15 rippuma hang hung hung 16 hoidma keep kept kept 17 asetama lay laid laid ...
1. Nouns: how is the plural formed? The plural form of most nouns is created simply by adding the letter s: · more than one snake / snakes · more than one ski / skis · more than one Barrymore / Barrymores Words that end in -ch, x, s or s-like sounds, however, will require an -es for the plural: · more than one witch / witches · more than one box / boxes · more than one gas / gases · more than one bus / buses · more than one kiss / kisses · more than one Jones / Joneses BUT! Photos, kilos, pianos, zeros, studios, radios. When the word ends in the letter -y: · country / countries · family / families · story / stories Nouns ending in -f: (should be learned by heart) · calf / calves · elf / elves · half / halves · knife / knives · life /...
Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He i...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute jär...
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................................................................................4 4 Testimise koht arendusprotsessis.............................................................................5 5 Testimise liigid...........................................................................................................5 5.1 Liigitus tarkvara testitavate omaduste järgi.....................................
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel...
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keele...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine......................................
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
