klaas, plastmass,väetised jne) valmistamisel · Antratsiit - kasutatakse energeetikas, mustas ja värvilises metallurgias, ka adsorbentide, elektroodide, elektrokorundi ja pulbri mikrofoonide jaoks tootmiseks. Tähtsaim õhus leiduv süsinikuühend on: süsinikdioksiid - kasutatakse toitude külmutamiseks, tulekustutites, jookide gaseerimisel ja meditsiinis. Kasutatud allikad · http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2 · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinik · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/susinik_e · http://www.avita.ee/pdf/Keemia_9%20kl_02%20osa_ · http://spikriladu.net/konspektid-2/ · http://www.annaabi.com/materjal-17376-9-klassi-%C · Eesti Entsüklopeedia nr 9 (1996) · Tea laste-ja noorteentsüklopeedia (2008)
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside lõikamiseks, kivimite puurimiseks, tema pulbriga lihvitakse metalle, vääriskive ning teemandit ennast. Lihvitud, korrapärase kujuga teemante nimetatakse briljantideks. Teemante on looduses harva....
Kasutatud kirjandus http://wapedia.mobi/et/Aragoniit http://www.ut.ee/BGGM/miner/dolokivi.html http://et.wikipedia.org/wiki/Dolomiit http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsiumkarbonaat http://et.wikipedia.org/wiki/Karbonaat http://miksike.com/docs/elehed/9klass/sysinik/9-2-2-1.htm http://miksike.com/docs/elehed/9kll2tssisu.htm http://www.koolielu.ee/files/sysiniku_esitlus.ppt http://www.zone.ee/chemistry/C.htm http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCsinik http://en.wikipedia.org/wiki/Carbonate http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=c http://www.koolielu.ee/pages.php/03090104?txtid=2453&get=0 http://miksike.com/docs/referaadid2005/sooda_siim.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Magnesium_carbonate http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Kaltsiit.htm M. Karelson, A. Lukason, A. Tõldsepp,,Keemia IX klassile" lk 100
Vähikoldes on ränisisaldus 6x suurem kui teistes kudedes. Loomkatsed kinnitavad räniühendite vähivastast toimet. Rahvaravis kasutatavate raudrohu ja osjade ravitoimet seostatakse räniühenditega. (11) Allikad: 1. http://web.zone.ee/chemistry/Si.htm 11.01.09 2. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Rani.htm 11.01.09 3. http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ni 11.01.09 4.http://www.annaabi.com/mat.php?matid=5990-S%C3%BCsinik-ja-r%C3%A4ni 27.03.09 5. http://www.avita.ee/pdf/Keemia_9%20kl_01%20osa_lk%2027-35.pdf 27.03.09 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Asbest 27.03.09 7. http://www.ut.ee/BGGM/miner/kaoliniit.html 27.03.09 8. http://www.ap3.ee/Default2.aspx? PaperArticle=1&code=3851/new_eri_artiklid_385108 3.04.2009 9. http://www.scribd.com/doc/7326243/Rani-Elu-Element 3.04.2009 10. http://mysite.du.edu/~jcalvert/phys/silicon.htm
annaabi.ee 
