ja Hamburgi järel. Linnas elab umbes 1,35 miljonit inimest. Pindala: 310,43 km². 2010. aastal nimetas ajakiri Monocle Münchenit maailma kõige elamisväärsemaks linnaks. Asukoht Müncheni vapp Müncheni lipp Peamised vaatamisväärsused Münchenis on palju muuseumeid. Haidhauseni linnajaos asub Deutches Muuseum, mis on arvatavasti suurim tehnikamuuseum maailmas. Riiklik Bavaaria Muuseum on üks tähtsamaid kultuuriajaloo muuseumeid Euroopas. Müncheni Linnamuuseumis on võimalik tutvuda linna ajalooga. Autohuvilistele on Münchenis olemas BMW Muuseum. Deutches Muuseum Riiklik Bavaaria Muuseum Müncheni Linnamuuseum BMW Muuseum Peamised vaatamisväärsused Münchenis on mitu kaunist kirikut: Frauenkirche (hilisgooti stiilis ehitatud Müncheni ja Freisingi peapiiskopi katedraal).
Ettekanne Jan van Eyck Tanel Vahter 11A Jan van Eyck oli madalmaade renessanssiaja suurmeister, kelle arvele sageli pannakse ka õlimaali leiutamise au, kuid tegelikult ta kõigest saavutas või täiendas uusi märkimisväärseid effekte õlimaali tehnikas. Jan van Eycki sünniaasta pole teada, kuid John Bavaaria õukonna poolt makstud palgalehtede põhjal võiks väita et see oli vähemalt 1395. aastal või varemgi. *Viide portreele "Mees turbanis" 1433.aastal Eeldatavalt Eycki autoportree* John Bavaaria surma järel astus ta Hertsog Philip Hea teenistusse. Seejärel kolis ta Brugge linna kus ta elas kuni oma surmani 1441 aastal. Jan van Eycki teeb eriliseks see, et ta oli väga kõrgelt tasustatud, võrreldes oma kolleegidega tol ajal, kes pidid ära elama üksikute maalide eest saadud müügituludega
Aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott, quickstep on standardtantsude järjestus võistlustel (võib erinevates maades olla erinev, see kehtib Eestis). 2 Aeglane valss Valss on arenenud Saksamaal ja Austrias 18. Sajandi 3easel poolel. Aeglase valsi juured pärinevad 17. Sajandi Austria ja Bavaaria rahvatantsust. Aeglase valsi sünniaasta on 1924-1926, mil ta levis Inglismaalt Euroopa mandrile ja sai tolle aja populaarsemaks moetantsuks. Valss tekkis arvatavasti sakasa-austria rahvatantsust lendlerist, mida tantsitakse Tiroolis veel tänapäevalgi. Taktimõõt aeglasel valsil on 34. Ühes taktis on kolm lööki, rõhuline neist on esimene. Aeglase valsi tempo on 30-33 takti minutis. Kaks valssi mida tantsuvõistlustel tantsitakse on aeglane valss ja viini valss. Aeglane
Järve pindala on 538 ruutkilomeetrit. 2. Müritz on järv Põhja-Saksamaal. See on pindalaga 117 km², mis on suuruselt teine Saksamaa järvedest. Järve maksimaalne sügavus on 31 m. Järve on alguse saanud Elde jõest.Osa Müritzi järvest on looduskaitse all. 3. Chiemsee järv asub Bavarias, Saksamaal; Rosenhaimi(Saksamaa) ja Salzburgi(Austria) vahel. Järv on pindalalt 80km² suur.Tema suurim sügavus on 72.7 m. Tihti kutsutakse seda järve ka Bavaaria mereks. Kolm jõge: Tiroler, Achen ja Prien voolavad järve; Alz voolab järvest välja. Chiemseed jaotatakse kaheks: Weitseeks(põhjapoolne) ja Inselseeks(lõunapoolne). 4. Laachi järv on järv Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal Ahrweileri kreisis. See on väheaktiivse Laachi vulkaani kaldeerajärv. Järv on ovaalse kujuga ja ümbritsetud keskmiselt 125 m kõrguse valliga. Suurim sügavus on 53 m. Järv on äravooluta ja peamiselt põhjaveelise toitega
maades-kultuurides oma folkloori kaudu. Tants, liikumine, muusika see kõik pidi olema üks tervik. Carl Orffi üks eesmärke oligi viia tants kooskõlla liikumise, muusikaga. Orff ,,läks tagasi" sinna, kust algas muusika. Muusika algas kõnest rütmist. Liikumine kõne tants. Käies koos oma õpilastega mööda maad ringi, vesteldes inimestega, kirjutades vanu tantse, mänge, laule ja liikumisi ülesse (korjates folkloori), leidis ta ühest vanast Bavaaria kloostrist ladina-, vana prantsuse ja vana saksakeelsed käsikirjad ,,Carmina burana". C.Orffi huvitasid ja võlusid ainult ,,Carmina burana" sõnad ja ta soovis neile luua muusika. 1937.a. toimus ,,Carmina burana" esiettekanne. Nendes lauludes oleme me mõnikord üleval, siis all. See on Fortuuna, see on saatus. Esimene laul: ,,Oh õnn, Sa muudad ennst nagu kuud". C.Orffi moodus oli kombineerida vahelduvat taktimõõtu see oni nagu ratas mis pöörleb (saatuseratas)
Ta sündis 1390/95. aastal Põhja Belgias Maaseickis ning suri 9. juulil 1441. aastal Brügges. Maeti Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. Jan on Madalmaade koolkonna tähtsaim esindaja, see on puht-flaami koolkond, mille peamiseks keskuseks oli Brügge. Edaspidi on teda aga mainitud juba 1420ndatel Haagis Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnast, kus ta oli kunstnikuks. Dokumentides on mainitud, et 15. maist 1425. aastast kuni oma surmani oli ta peale John Bavaaria surma Burgundia hertsogi Philippe III Hea õuemaalija ning kammerhärra Lille`is. Ta olevat hertsogi käsul ka täitnud mitmeid ohtlikke diplomaatilise missioone. Tänu sellele õnnestus tal aga käia 1428-1429 Itaalias ja Portugalis, kus ta olevat püüdnud 1428.aastal Lissabonis Isabella kätt paluda. Et te lõunamaid tundis, sellest tunnistab lõunamaa taimestiku esinemine Talle kummardamise pildil. 1429. aastal tõmbus ta tagasi õukondlikust elust ja asus elama ning
annaabi.ee 
