Baudelairelik luule
Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas
kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale
ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis
temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse.
Luuletaja mainib oma luules ''musta Veenust'', kes on talle muusaks. Baudelaire luule on
eriline ja eristatav teiste luuletajate luuletustest. Milline on Baudelairelik luule ja kust leida
näiteid tänapäevast?
Charles- Pierre Baudelaire luulet iseloomustab eraklik ja veider tegelane. Tema luuletustest
tunneb selle kohe ära, kuidas minategelane on luuletuses üksik või natuke imelik. Luuletuses
''Päike'' saab sellest aru üsna lihtsasti. Piisab vaid kahest reast ja juba mõistetakse seda. ''Ma
tihti aguleis käin ubrikute vahel, kus varjul pesapaik on igal inimpahel.'' Ta nagu isegi otsiks
seda üksildust selles luuletuses