liikumisharrastus. Tähtsamad võistlused Eestis ja maailmas Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja tramboliinvõimlemiseks. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Kõiki võimlemisalaseid võistlusi juhib Rahvusvaheline võimlemisalaliit (FIG) Võimlemine 2012. aasta suveolümpiamängudel Võistlusalad: Sportvõimlemine Meeste võistlusalad: Naiste võistlusalad: *Meeste meeskondlik mitmevõistlus *Naiste naiskondlik mitmevõistlus *Meeste individuaalne mitmevõistlus *Naiste individuaalne -//-
Trampoliinvõimlemine Trampoliinvõimlemine ehk batuudihüpped on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatika tegemisel batuudil hüppamise ajal. Esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune
Trampoliinvõimlemine Trampoliinvõimlemine ehk batuudihüpped on võimlemise ala, mis seisneb akrobaatika tegemisel batuudil hüppamise ajal. Esimene võistlus batuudihüpetes peeti 1947. aastal USA-s ning esimest korda oli trampoliinvõimlemine olümpiamängude kavas 2000. aastal. Trampoliinvõimlemine jaguneb kolmeks alaks : trampoliin, akrordada ehk tumbling ja topelt minitrapett. Trampoliin Trampoliinis hüpatakse kuni 8 meetri kõrgusele ning võistluspaik peab soovitatavalt olema umbes 10 meetri kõrgune. Seal võisteldakse nii
Loksa Gümnaasium Iluvõimlemine olümpiamängudel Referaat Anneli Alenina 10b klass Juhendaja: Pille Plakk Loksa 2013 1. Iluvõimlemine olümpiamängudel. · Iluvõimlemine on spordiala, mida harrastatakse kas individuaalselt, 5-liikmelistes gruppides või suuremates gruppides vabakava puhul. Käsitletakse erinevaid vahendeid: kurikaid, rõngaid, palle, linte ja hüpitsaid. Tehakse ka vabakavu ehk ilma vahendideta. Individuaalsed võimlejad käsitlevad korraga ainult ühte vahendit, kuid grupi puhul on korraga lubatud kasutada vaid kahte erinevat vahendit ühe kava jooksul. Samas võib võimleja vahendeid teiste liikmetega kava jooksul vahetada. Seetõttu saab võimleja kava jooksul kasutada kuni kahte erinevat vahendit....
omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. (õppekava.ee, 2013) Ajalugu Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise- spordi asutused. Tänapäevane kooli- ja tervisevõimlemine sündis Euroopas 18. sajandil ja võistlusvõimlemine 19. sajandil. Olümpiamängude kavas on võimlemine olnud alates aastast 1896. Iluvõimlemine lisandus olümpiamängude kavva 1984. aastal ja batuudihüpped 2000. aastal. Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon (FIG; Fédération Internationale de Gymnastique), mille peakorter asub Sveitsis Moutier's, asutati 1881. aastal. FIG-il on 125 liikmesriiki.(wikipedia: sportvõimlemine,2013) Võimlemine Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja trampoliinvõimlemiseks. (Wikipedia: võimlemine, 2013) Riistvõimlemine
liik ei muutu, kuid milles toimub energia ülekandumine mõnele teisele kehale. Kokkuvõte, küsimus. • Mehaanilise energia muundumine ja ülekandumine- Kehade liikumisel mehaaniline energia ei kao, vaid kas muundub ühest liigist teise (kineetilisest potentsiaalseks või vastupidi) või kandub üle teistele kehadele. • Millised mehaanilise energia muundumised ja ülekandumised leiavad aset nendes näidetes: a) batuudihüpped; b) ragulkaga märkilaskmine; c) suusahüpe; d) lennuki surmasõlm; e) golfipalli lendulöömine? Mehaanilise energia jäävuse seadus • See kehtib muidugi vaid suletud süsteemis, kuhu kuuluvad kehad pole süsteemivälistega vastastikmõjus ega saa nendega energiat vahetada. • mehaanilise energia jäävuse seaduse: suletud süsteemi kuuluvate kehade mehaaniline koguenergia on jääv • Mehaanilise energia jäävuse seadust väljendab avaldis Ek+Ep=const
annaabi.ee 
