Keltide muistne kultuur ja usund. Kordamisküsimused
loodusobjekte ja peeti neid hingestatuks (animism). Saare- ja mandrikeltide vahel
mõningased erinevused.
Marne jõgi (e Dea Matrona; Ema Jumalanna) viljakusega seotud jumaluse asupaik.
Anu, Danu, Dana, Don erinevad nimekujud vanadel keeltel sama vetejumala jaoks.
Võimalik, et ka Donau jõgi sai selle järgi nime. Jõejumalanna Ritona
(raviomadustega, austati templis, Tieris, Lõ-Sm). Levinud ohvriandide allikatesse
heitmine (Shield of Battlrsea).
Kõige suurem osa jumalaid oli hõimude kaitsejumalad.
Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga,
sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu
(1500-800 e.m.a) veelindude austamine väga tähtis: nt kormoran, kes veab
päikesekettaga kaarikut; part päikeseratta kõrval või päikesekettaga paadi vedaja.
Iirimaal luiged; rongad, varesed.
Haigur ja sookurg kuni 3000 a e.m
annaabi.ee 
