Luuletusi kirjanduse arvestuseks
Kodu
Meil aia-äärne tänavas,
kui armas ole see!
kus kasteheinas põlvini
me lapsed jooksime.
Kus ehani ma mängisin
küll lille, rohuga,
kust vanataat käe kõrval mind
tõi tuppa magama.
Küll üle aia tahtsin siis
ta kombel vaadata:
Laps, oota, kostis ta, see aeg
on kiir küll tulema!
Aeg tuli. Maa ja mere peal
silm mõnda seletas --
ei pool nii armas olnud seal
kui külatänavas!
Lydia Koidula
Sa ära usu mind
Sa ära usu mind,
ma mängin, mängin, mängin...
Nii tõsiselt
kui üldse saab.
Mu leebes pilgus
peidab ennast saatan
ja iga sõna, mis
ma ütlen, valetab.
Ah miks, ah milleks?
Küsid, küsid, küsid...
Ehk vastaksingi,
aga ma ei tea.
Ehk armastan end liialt,
ehk vaid nõnda püsti püsin...
kuid usu mind,
ma ükskord olin väga hea.
Eha Valge
Öö
ainult öösel
ainult unes
näed sa vääramatut tõtt
hommikuti
avasilmi
järgneb vale om...
annaabi.ee 
