Imperialism, eurotsentrism ja maailmarahvad
sajandi alguse Euroopas
tavaliseks nähtuseks. Võitluse sisuks oli küsimus, kas kehtiv kord saab parandada töölisklassi
olukorda või on vaja kehtestada sotsialism. 19.sajandi revolutsioonilsed sotasialistid, nagu
Karl Marx arvasid, et kehtiva korra lammutamine revolutsiooni teel on möödapääsmatu.
Sotsiaalprobleemide kõrval ohustas Euroopat 20.sajandi algul ka rahvusküsimuse
teravnemine. 20.sajandi algul jõudis rahvluslik eraldumisprotsess lõpule Soomes, Tsehhis Ja
Batlimaades: Seepõhjustas Habsburgide monarhia lagunemise , rahvuslike ääremaade
eraldumise Vene keisririigist ning suurendas ka sõjaohtu Euroopas.
Imperialism ja maailmarahvad.
20.sajandi algul jagunes peaaegu kogu maailm Euroopa suurriikide koloniaalvaldusteks ja
mõjusfäärideks.
Türgi impeerium.
Türgi säilitas riikliku iseseisvuse, kuid oli sisemiselt ja välimiselt nõrk. Kujunes Türgi vastane
liikumine Balkanil, Süürias ja Mesopotaamias. 1908.toimus nn Noor Türgi Revolutsioon.
1909