Maateadus alused
Seismotomograafiline pilt annab aimu maa sisemuse materiali temperatuurierinevustest. Enamus subduktsioonikeeli lagunevad umbes
700km sügavusel, aga on võimelised jõudma ka kuni maa välistuumani.
Maateaduste alused I (28.sept)
Kuumad täpid piirkonnad, kus süvavahevöö magmadiapiirid(pluumid) tõusevad maa pinnale. Need ei osale laamade triivis ja levivad
laamade piiridest sõltumatult. Loovad leelisvulkanismi (K, Na, rikastunud) ja joonelisi vulkaanahelikke ja basaltseid platoosid. Kuuma täpi
magma pärineb ,,primitiivsemast" vahevöö osast (koostise järgi). Havai-Imperaatori ahelikku saab jälgida kuni 65Ma taguse ajani. Kuumad
täpid on suhteliselt püsivad, kuid mitte muutumatud. Kontinentidel on litosfäär nii paks, et üldiselt kuuma täpi joonelisi ahelikke ei
moodustu.
Atlandi ookeani lõunaosas Tristan de Gunha vulkaani kuum täpp on põhjustanud joonelise aheliku nii lõuna ameerika poole kui ka aafrika
poole(on keskaheliku lähedal)
annaabi.ee 
