Spikker
sügavusest. Seda olukorda nimetatakse barotroopseks voolamiseks. Sama olukord esineb ka
siis, kui tihedus kasvab sügavusega, kuid samarõhupinnad (isobaarid) on paralleelsed (joonis
8.3,a) samatiheduspindadega (isopüknidega). Ookeanis enamasti temperatuur, soolsus ning seega
ka tihedus muutuvad nii horisontaalis kui ka vertikaalis nii, et isopüknid on isobaaride suhtes
kaldu (joonis 8.3,b) ja rõhu horisontaalgradient ja geostroofiline kiirus muutuvad sügavusega.
Seda nimetatakse barokliinseks voolamiseks. Kiiruse jaotuse arvutust (8.9)-(8.11)
mõõtmistulemuste põhjal nimetatakse dünaamiliseks meetodiks. Praktikas arvutatakse
kõigepealt tiheduse andmetest välja nn dünaamiline kõrgus. Dünaamiliseks topograafiaks
nimetatakse dünaamiliste kõrguste interpoleeritud jaotust mõõtepunktides leitud väärtuste põhjal.
Edasi leitakse seose (8.9) abil geostroofiline voolufunktsioon ning seoste (8.10) ja (8.11) kaudu
geostroofilised kiirused
annaabi.ee 
