Barokk-kunst Eestis · Jõudis Eestisse hilja, põhjuseks on pikk sõdade periood · Rahvaarv oli mitu korda vähenenud · Eesti barokk-kunsti võib jaotada kaheks: 1. Tagasihoidlikum Põhjamaade realistlikum barokk (17.sajandi teine pool) 2. Tõeline Itaalia-moodi barokk (18.sajandi algus) Vene aja algus · Peeter I ja mitmed teised vene valitsejad kutsuvad mitmeid ehitusmeistreid ja maalikunstnikke peamiselt Itaaliast ROOTSI AEG · Rootsi aeg on seotud suurte kindlustustöödega, valmistatakse sõjaks Venemaaga, ehitatud välja suured linnakindlustused Narvas , Tallinnas, Tartus (täiesti hävinud) Bastionid · Kindlustused bastionid o 5-nurkse põhiplaaniga, tohutu suured mullast ja kivist o Narvas on säilinud Narva jõe ääres 4-5 bastionit o Tallinnas 3 bastionit (nüüd nimetatakse Harju mäeks, Linda mäeks jne) · Eriti uhkelt ehitati rootsi ajal välja Narva linn (põhjuse...
Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...
Eesti kunst 1. Esiaja kunst Kestab Eestis 9. at eKr. - 13. Saj pKr. MESOLIITIKUM Pulli asula Pärnumaal, leitud odaotsi, ahinguid. Leitud vähe, kuna elati vähe aega. Kunda Lammasmäe, leitud kalapüügiahinguid,õngekonksususid (tegeleti kalapüügiga), puhukirveid. Elatud kauem kui Pulli asulas. Kunda kultuuri esemed kivist, luust. Mesoliitilist kultuuri Kunda kultuuriks. NEOLIITIKUM Soome- ugrilaste saabumist rannikule seostatud Narva keraamikaga. Lihtsad, kaunistusteta savinõud. Suuremad kaunistused 4. at. keskpaigas. Kammipiitaoline ornament- kammkeraamika. Kammkeraamika nõusid üle kogu Eesti nt. Jägalast leitud nõud. 3. at. keskpaigas ilmuvad nöörijäljenditega kaunistatud savinõud, kivikirved, mis meenutavad venekirveid. Vanimad elamud- Narva lähedalt Riigi külast leitud püstkoja jäänused. Puust sõrestik hävinenud, leitud püstkoja alus, mõned mättad. Sellist tüüpi hooned Siberi rahvastel. Eesti talupoegade...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Barokk kunstis ja kirjanduses Referaat Barokk kasvas välja renessansist ja taotleb rahutust ja liikumist. Levinud on vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Baroki kunst on riikide alusel jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia,Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja- Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Suuresti pöörati tähelepanu tunnetele. Barokkstiil valitses Euroopa kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut...
Jõhvi Vene Gümnaasium Barokk Venemaal ja Eestis Referaat Õpilane: Anna Aleksejeva Õpetaja: Margit Pinna Johvi, 2011 -1- SISUKORD 1. SISSEJUHATUS..................................................lk 2 2. BAROKK VENEMAAL.........................................lk 3 3. BAROKK EESTIS.................................................lk 4 4. KOKKUVÕTE......................................................................lk 5 5. KASUTATUD KIRJANDUS.....................
Barokk Referaat TALLINN 2007 Sissejuhatus Referaadi mõte on teha täpsem ülevaade barokist. Referaati läbi lugedes saab teada millal loodi selline stiil nagu barokk ja mida see sõna üldse tähendab. Millised olid barokile iseloomulikud jooned. Saab teada kõik sellest, milline oli baroki-aegne arhitektuur, kus see tekkis, millised nägid välja ruumid, mis joonistati seinadele, millised nägid välja esinduslikumad ehitised, millised värve ja toone kasutati ja milline oli arhitektuur Itaalias, Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Fland...
Barokk Lühireferaat Tallinn 2007 Barokk: Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit. See kunst oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele. Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Sellel ajastul ehitati palju suurejoonelisi kirikuid ja losse. Losse ümbritsesid uhked pargid, kus põõsad olid kunstipäraselt pügatud ja lillepeenrad moodustasid dekoratiivseid kujundeid. Lisaks ümbritsesid losse ka tehistiigid, purskkaevud ja tasane muru. Ruumides oli palju peegleid ja skulptuure. Barokiajal muutusid meelisteemadeks usumärtrite kannatused ja antiikkangelaste võitlus- ja röövimisstseenid. Püüdes edasi anda...
Barokk Barokk tekkis Itaalias ning sõna ,,barokk" on tuletatud portugali keelest ning tähendab lopergust pärlit. Barokk on iseloomulik peamiselt 17. sajandi kuid ka 16. ja 18. sajandi arhitektuurile ja kujutavale kunstile. Kajastati ajaloosündmusi ning antiiklegende, ülistades kangelaslikkust. Hooneid ning ehitisi kaunistati väljastpoolt uhkete skulptuuridega ning sisemust peeglite ja maalidega. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehitusdetailide rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud 17. sajandi teisest poolest kuni 18. sajandi lõpuni. Eeskujuks oli küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis jõudis Eestini läbi Rootsi, ning Itaalia üli-dekooririkas barokk Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud. 19. sajandi teisel poolel kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist, mida nimetatakse neobarokiks ning mille näiteks võib tuua Kadrioru lossi ja Palmse m...
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kusjuures üks sammastest sageli eendub. 6. Missugune motiiv on barokko...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Carolyn Mets "Barokk Eesti arhitektuuris" Essee Juhendaja: Holger Rajavee Viljandi 2018 Oma esseega süvenen barokki, mis valitses Eestis ning täpselt Eesti arhitektuuris 16.-17. sajandil. Enne aga räägin üldiselt, mis on barokk, kus ta tuli ning kuidas see Eestit mõjutas. Barokk sai alguse 16.sajandi lõpus Itaaliast. Selle nimetust on kõige kergem seletada sõnaga "ebatavaline", oma ülepaisutuste, liialduste ja kirega pakub antud stiil vaatajale palju ootamatut ja üllatab teda. Barokki tundeküllast jõudu kasutas tooma-katolik kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda soosisd ka isevalitsejad, kes leidsid selles hea võimaluse oma suuruse ja võimu näitamiseks. Nii saigi barokk kuulsamaks katoliku usuga maades või sea...
Barokk Sõna ,,barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele Baroki valitsemisperiood Eestis Barokkstiil valitses Eesti aladel 17. sajandi keskpaigast kuni 18. sajandi teise pooleni, alates 1760 aastatest hakkas tasapisi segunema klassitsismi rangemate elementidega.Sellised sega- stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. Barokkarhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaa...
Barokk Koostajad: Kadri Jürgenson ja Simo Sepp Ajalugu Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki stiil arenes välja Itaalias. Sõna "barokk" tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Iseloomustus Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline. Tavaliselt iseloomustab barokkteost metafoorsus või ka allegooria ja sümboliterohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus....
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokkstiilis arhitektuur eestis ja venemaal Martin Märtson ja Denis Krusinin 8.C klass Tallinna Pae Gümnaasium Õpetaja Pavel Alonov Barokk-kunst Eestis Jaotatakse kaheks: Rootsiaegne barokk 17sajand. Veneaegne barokk 18sajand. Rootsi barokk: Vene barokk: Kõige tähtsam arhitektuur. Peale põhjasõda läks Eesti Rootsiaegne arhitektuur keskus Venemaa koosseisu. oli Narva. Peeter 1 hakkas arendama Taastati ainult Narva raekoda. Tallinna ja Paldiskit. Silmapaitsvaim ehitis Kadrioru loss. 1718-1723 ehitati Peeter 1 poolt Eesti barokkarhitektuuri kõige luksuslikum teos Kadrioru loss. Arhitektuuriks oli itaalne Niccolo Michetti. See oli märatud Katariina 1 suveresidentiks. Kadrioru loss on itaalia stiilis ehitis(kolme korruse funtsioon on fassaadilt selgesi loetav, fassaad on maliliselt lahendatud ja rikkalikult dek...
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbar...
BAROKK 16.-18.SAJAND 1600-1750.AASTAD KUNST NARCISSUS (CARAVAGGIO) GIRL WITH A PEARL EARRING (JOHANNES VERMEER) · PALJU ON NEIS MAALIDES EBATAVALISI POOSE, ÄGEDAID LIIGUTUSI, ZESTE, TAEVASSE TÕSTETUD PILKE. · BAROKK NIMETUST OLEKS KÕIGE LIHTSAM SELETADA SÕNAGA "EBATAVALINE" - OMA HOO, KIRE, TUNNETE NING ISEGI ÜLEPAISUTUSTE JA LIIALDUSTEGA PAKUB SEE KUNST VAATAJALE PALJU OOTAMATUT, RABAB JA ÜLLATAB TEDA. · BAROKKMAAL TEKKIS ITAALIAS. · TA VALLUTAS PEAAEGU KOGU EUROOPA NING JÕUDIS HISPAANLASTE KAUDU ISEGI AMEERIKASSE, KUS TEDA PRAEGUSENI KUULSAIMAD KUNSTNIKUD MICHELANGELO CARAVAGGIO DIEGO VELÁZQUEZ BAROKIST NENDELE MAADELE KUS AGARALT TEGUTSES KATOLIKU KIRIK, PÜÜDES TAGASI VALLUTADA REFORMATSIOONI AJAL KADUMA LÄINUD KOHTA INIMESTE HINGEDES - SEEGA ITAALIA, HISPAANIA , MADALMAADE LÕUNAOSA (EHK FLANDRIA) JA LÕUNA-SAKSAMAA. · VÕIB NIMETADA PÄRISBAROKIKS. · BAROKKI PEETAKSE ÜLDISELT 17. SAJANDI STIILI...
BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. · Ots...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18 sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutaval kunstile, muusikale jailukirjandusele. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli- dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel va...
1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Portugali, tähendab ebakorrapärast pool ümmargust pärli 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, pompoossus, rahutus, liialduste rohkus 4. Mis iseloomustab barokkarhidektuuri? Kahekorruseline fassaad, viilud akende ja uste kohal, Korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, kroonis kolmnurkne viil 5. Renessansiarhidektuuri ja barokkarhidektuuri sammaste asetus. Renessansiajastul seisid sambad rahulikult reas, barokkarhidektuuris aga ühinesid sambad paarideks 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? Teokarpi meenutava voluudi motiiv 7. Kes oli Itaalia barokkarhidektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma (Vatikani) linna? Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolo...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
KUNSTI SUUNAD Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt: 1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati ...
Barokkajastu kunst, mood,teadus ja kultuur Tekkis 16-17 sajandi vahetusel ja kestis 18 sajandi keskpaigani . Barocco tähendab portugali keeles korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab:...
1. Millal levis barokk-kunst? 16. Saj lõpus 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab?barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärli. 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, rahutus, liialduste rohkus, pompoossus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri?fassaad kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil, korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, viilud akende ja uste kohal, nissid, milles skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallan...
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
KUNSTIAJALUGU 19.Barokkarhitektuur Venemaal, Eestis. Kunst Venemaal: · 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud on Peetri maja Suveaias , kõrge torniga Peeter-Pauli katerdaal ja nn kollegiumide hoone. · Kõige barokilikum ehitis oli itaalia arhitektide kavandatud Kunstikamber. · Eriti luksuslikud olid linnalähedased suveresidentsid. · Tsaarile ehitati Soome ...
Barokk 1600-1750 Barokk Itaalias ja Saksamaal Euroopa jagunemine baroki ajal kunsti alusel. 17. saj. peeti valitsejate võimu absoluutseks ja seepärast nimetati sellist poliitilist süsteemi absolutismiks. Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapäras...
Eesti kunst 19. sajandil 1. 19.saj algul Eestis tegutsenud maalikunstnikud olid (balti)saksa mehed. 2. Baltisaksa kultuurielu oli tähtis, sest see elustas ka Eesti linnakodanike kultuurimiljööd. 3. Baltisaksa soost kunstnikud said kunstihariduse Vene, Saksa ja Itaalia kunstikeskustes. 4. Baltisaksa kunst oli oma vaimult konservatiivne ning jäi saksa kunsti provintslikuks haruks. 5. Baltisaksa kunstnikud Eestis viljelesid portreemaali, romantilis-realistlikke maastiku- ja linnavaateid, lillemaale, religioosse sisuga altarimaale, zanrimaale, olustikumaale ning vähesel määral ajaloolist kompositsiooni. 6. Eesti rahvusliku kunsti sünniperioodiks nimetatakse 1850-ndaid aastaid, sest siis lõpetas Johann Köler oma õpingud Peterburi Kunstide Akadeemias. 7. 19.saj-l tekkis ja arenes Eesti kunst peamiselt välismaal. 8. Eesti kunstikultuur ei saanud areneda Ees...
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
BAROKK (1600-1750) 17. sajandi ja 18. sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimal...
ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16.saj. ennustanud uue kirikutüübi sündi? jesuiitide ordu 2. Mis iseloomustab sellise kiriku (barokk-kiriku) siseruumi? ¤ kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid (dekoratiivsem iseloom kui gooti stiili omadel) ¤ enam ei jagunenud siseruum löövideks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasi...
Barokk Pärisbarokk Taavi Aasmäe Heidi Margus Rõngu Keskkool 2010 Kes või mis on barokk? Barokk on stiil, mis on iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Baroki nimetus tuleneb itaalia keelest, milles barocco tähendab eriskummalist ja veidrat. Barokkkunst ongi tundeküllane, jõuline, äge, täis rahutust ja tormlemist. Barokile ei ole omane mõistuspärasus, vaid pigem rõhumine inimese tundemaailmale. 16.sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. Barokkkunsti tundeküllast jõudu kasutas roomakatoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Nii saigi barokkkunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid vallutajad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi ...
Neoklassitsism Gert Tali ja Margot Laur Neoklassitsism kunstis ● Neoklassitsism e uusklassitsism- klassitsismi traditsioonide taaselustamine ● 19 saj. Lõpp -20 saj- esimese maailmasõja järgses Euroopas ● Kasutusel ka varastematest ajastustest pärit vormid ● Kunstis tähtsad: joon, täpsed geomeetrilised põhivormid, kontuur ● Picasso Kubism ● 20. saj alguses tekkinud kunstivool ● Eesmärk kujutada asju geomeetriliste kujunditena ● Teosed tuhmides toonides ● Loojaks peetakse Pablo Picassot Pablo Picasso "Avignoni neiud" Abstraktsionism ● Abstraktsetel maalidel pole sidet reaalse maailmaga ● “Esemetu kunst”-maailma kirjeldamine värvide, joonte ja vormide abil ● Sügavamõttelised ● Esimene teos Wassily Kandinsky “Pealkirjata” (1920) Wassily Kandinsky ...
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa o...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must LAUPA MÕISA HÄRRASTEMAJA Referaat Õppeaines ,,Eesti arhitektuur" NTS1410 Tööstus- ja tsiviilehitus ER IV Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ...................... lektor Inga Raudvassar Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................
Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali ...
Renoveerimine EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU konstruktsioonid, materjalid, välisilm (uksed aknad jne) detailid, joonised Romaani stiil VALJALA KIRIK Eesti Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides. Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901). Omapä...
1. Rootsi suurriigi ajastu a) Suhted Venemaa ja Poolaga: · Karl IX ajal: suhted poolaga halvenesid; sõjas poolaga otsiti liitlast, milleks sobis venemaa; vene tsaar kutsus rootsit appi; rootsi võttis enda kontrolli alla novgorodi ja ingerimaa. · Gustav II Adolf ajal 1617 omandas rootsi ingerimaa ja käkisalmi lääni; alanus sõjategevus poola vastu oli edukas ja 1629 kinnitati ametlikult liivimaa kuulumist rootsile. b) Suhted Taaniga ja Rootsi Kolmekümneaastases sõjas: - Taaniga sõditi korduvalt (põhjuseks et saavutada ülemvõim läänemerel) - 30-aastasesse sõtta astus rootsi 1630 sooviga kaitsta protestantismi katoliikluse vastu saksamaal (armee polnud piisavalt suur, kuid hästi välja õpetatud ja distsiplineeritud; vaatamata edule sai kuningas 1632 lützeni lahingus püssikuulist tabatuna surma) - Järgmises sõjas taani vastu oli rootsi ed...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaal...
Kunstiajalugu. Konspekt. XII klass · Kunst Vana-Kreekas: ehituskunst ` Kreeka kunst algab toorlaste tulekuga praegusele Kreeka territooriumile 12. Sajandil e.Kr, kuid ometi kulus 6 sajandit enne kui suudeti kunsti vallas midagi märkimisväärset luua. Ajalooliselt jaguneb kreeka kunst kolme perioodi: 1. Arhailine aeg - 600 e.Kr - 480 e.Kr ( suure pärslaste kallaletungi tagasilöömine) Selle ajajärgu alguses olid kreeklaste hooned enamasti puidust ning seega pole neist enam midagi alles. Küll aga pärinevad arhailisest ajast vanimad templite jäänused (ehitusmaterjaliks oli juba kivi, eriti marmor ja lubjakivi, tänapäeval on pühakodade jäänused happevihmade tõttu suures ohus). Tempel seisis astmeliselt tõusval alusel ja koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju. Hoone ümber paiknesid kas ühes või kahes reas sambad, mis jaotuvad kolme stiili: 1. Dooria stiil - lihtne, aga tugev stiil. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisu...
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised ...
Mõningaid mõisteid (11. klassi kunstiajalugu) Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate...
Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti On erinevaid kunstiliike. Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb omakorda kolmeks: 1) maalikunst 2) graafika 3) skulptuur 20. sajandil, tehniliste võimaluste laienedes on tekkinud rida uusi kunstiliike, sellised kaasaegsed kunstiliigid on näiteks: · installatsioon · happening · performance · maakunst · kehakunst · videokunst jne. Erinevaid kunstiliike saab veel mitut moodi jagada: Arhitektuur jaguneb: a) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.) b) profaanarhitektuur e. ilmalik arhitektuur Tarbekunst jaguneb kasutatavate materjalide järgi, näiteks: a) metall b) keraamika c) pu...
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
zizzle 11 klass 2012 Barokk Küsimused kontrolltööks 11. kl 1. Mis iseloomustab barokkstiili? . Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus ar...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
