Barokiajastu
organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile
instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-
ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele
haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks
meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud
harmooniaakordid. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Barokajastul tekkis palju uusi zanre nagu näiteks: ooper, oratoorium, kantaat, sonaat,
instrumentaalkontsert ning fuuga. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia
kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja
esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst.
Barokk-ajastul pöörasid rikkad oma välimusele suurt tähelepanu. Mehed
kandsid parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid