Adolph Wilhelm Hermann Kolbe
Töötas õpetajana Londoni koolis aastatel 1845-1847. Alates 1847. aastast oli ta
hõivatud ''Sõnaraamatu puhta ja rakendus keemia'' toimetamisega koos temaga on sinna
kirjutanud Justus von Liebig, Wöhler ja Johann Christian Poggendorff. 1851. a järgnes Bunsenile
keemia porfessorina Marburgis ja 1865. a kutsuti ta Leipzigi Ülikooli. 1865 kolis ta Leipzigi ja
hakkas ehitama selle aja maailma parimat laboratooriumit.
1853. aastal abiellus ta Charlotte'iga, General-Major Wilhelm von Bardelebeni tütrega. Kolbe'i
naine suri 1876. a pärast 23 õnnelikku abieluaastat. Neil oli neli last.
1
Töö
Nii hilja kui 1840. a hoolimata Friedrich Wöhleri karbamiidi (kusiaine) sünteesist 1828. a, mõned
keemikud siiski uskusid vitalismi õpetust, millega vastavalt oli elujõud vajalik, et luua orgaanilisi
ühendeid. Kolbe arendas ideed, et orgaanilisi ühendeid saab tuletada anorgaanilistest ainetest,
vahetult või kaudselt, asendusprotsessiga