Puuvill
PUUVILLAPÕÕSAID KASVATATATI
JUBA 3000 A. E.M.A. INDIAS, HILJEM
KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS
SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE
VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU.
PUUVILLA ON NELJA LIIKI:
GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK
PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT
ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES
UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB
KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS
PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU
TOOTMINE SELLEST LIIGIST.
GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE,
KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS
TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID.
TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD,
HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB
KASVAMISEKS PALJU PÄIKEST JA KÕRGET
ÕHUNIISKUS JA SADEMEID.
GOSSYPIUM ARBOREUM PUUVILL, MIS
SAADAKSE PÕÕSAST, MIS TAVALISELT SAAVUTAB
KÕRGUSEKS ÜKS KUNI KAKS MEETRIT. SELLE
OKSAD ON KAETUD UDEKARVADEGA JA ON
LILLAT VÄRVI. LEHED KINNITUVAD VARRELE 1,5
KUNI 10 CM PIKKUSE ROOTSUGA. TUPPLEHED
annaabi.ee 
