Eesti köök
rituaalne tähendus. Toitvuse poolest olid hinnatud ka põldoa- ja hernesupp.
Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas. Viimaseid söödi tihti
tuhas küpsetatult, kapsast värskelt või hapendatult. Kartul muutus tavaliseks
toiduks 19. sajandi lõpupoole ja sai eestlase toidulaual pea asendamatuks,
kujutades endast tihti päeva tugevaima söögikorra põhilist osa. Tänapäeval
kutsutakse Eestit sageli "kartulivabariigiks" Ladina-Ameerika
"banaanivabariikide" eeskujul, ehkki kartul jõudis siia suhteliselt hilja.
Munatoidud olid Eesti talurahva toidusedelis haruldased, munapuder ja
keedetud munad olid pühapäevaroad. Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput
piima, võid ja kohupiima. Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade
puhul õlut.
Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel, kohe
tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult. Seapeast ja
annaabi.ee 
