Nii pandi paika koormiste ülempiir riigimõisa talupoegade üle ja piirati mõisnike omavoli. Sellega ei tohtinud mõisnik talupoega omavoliliselt ümber paigutada või koormata. Reduktsiooniga piiratud õigused kehtisid siiski vaid kroonumõisates, eramõisates talupoegade õiguslik olukord ei muutunud. 17. sajandil, Rootsi võimu ajal, võib kokkuvõttes märgata riigi soovi siinsete talupoegade olukorra parandamiseks. Kahjuks põrkusid need kavad vastu baltisakslate soovidega ning ka riigi enda kavadega siit suuremat maksutulu saada. Seega võib öelda, et sisuliselt talupoegade õiguslik seisund 17. sajandil märkimisväärselt ei paranenud.
· J. V. Jannsen (1819-1890) : · asutas "Pärnu Postimehe" (1857), "Eesti Postimehe" (1864) "Vanemuise" seltsi · organiseeris esimest üldlaulupidu · *pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsile · J. Hurt ( 1839 1907): · Eesti Aleksandrikooli peakomitees · Eesti Kirjameeste Seltsi president · "Pildid isamaa sündinud asjust" · C.R. Jakobson (1841-1882): · kolm isamaakõnet · asutas ajalehe "Sakala" · oli baltisakslate vastane d)rahvusliku liikumise allakäigu põhjused · revolutsioon 7. Venestusaeg: a) venestusreformid; b) rahvusliku liikumise uus tõus. a)venestusreformid · uus valitsuse poliitika · ametlik asjaajamise keel vene keel · venekeelsed ametnikud · õigeusu kirikud b)rahvusliku liikumise uus tõus · karskusseltsid · kutseühingud · rahvaluule kogumine (jakob hurt) · eesti üliõpilaste selts.