Retsensioon Billy Ellioti muusikalist
Billy kolib seega Londonisse; tema isa ja vend naasevad
söekaevandusse ning käivad igal Billy esinemisel. Billyst saab juba peatselt tuntud ja
tunnustatud baleriin.
Filmis on huvitav jälgida Billy isa tegelaskuju arengut. Alguses on ta väga kinnine ja
konservatiivne. Tema jaoks on mustvalge see, millega peaksid tegelema poisid ja millega
tüdrukud. "Poisid mängivad palli, poksivad või maadlevad, mitte ei tantsi" ütles isa Billyle
konkreetselt, kui too esimene kord balettiteema üles tõstis. Oma mehelikkuse illusioonis kinni
olles, ei oska isa kuidagi oma tundeid väljendada. Nii purskab ta näiteks jõuluõhtul ilma mingi
selge põhjuseta nutma, kuid ei lausu seejuures ühtegi sõna. Siiski armastab isa Billyt väga, ja
lõpuks poisi paremini mõistes, toetab teda täielikult.
Samuti on põnev ka Billy vanema venna tegelaskuju areng. Algul on ta üsna tige, ja kui Billy
üritab temaga rääkida, nähvab vend talle iga kord vastikult. Siis aga, kui Billy Londonisse