Leedu ajalugu
Lõuna-Leedus levis Neemeni kultuur, millele oli
iseloomulikud veekogude kaldail paiknevad küttijate ja kalastajate asulakohad,
tulekiviesemed. Põhja-Leedus oli Kunda kultuur, mille omapäraks oli sarv- ja
luuesemete rohke kasutamine. Neoliitikumis (4. a.tuh eKr) tulid kammkeraamika
hõimud. 3. a. tuh II poolel eKr levisid nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri
hõimud, keda peetakse indoeurooplasteks - Etendasid määravat osa balti hõimude
kujunemisloos. Kujunesid baldid. Varajane metalliaeg (pronksiaeg 18.-16. saj eKr ja
varajane rauaaeg 5. saj eKr) - Toimus üleminek viljelevale majandusele. Tekkis
ülikute kiht ja muutusid inimeste vahelised suhted. Suurenes mehe roll ja kujunes
patriarhaalne suurpere. Tekkisid uut tüüpi kindlustatud asulad ja hooned. Aeste'id
(Tacitus 98 pKr). Vanem rauaeg (1.-4. saj) ja kesmist rauaaega (5.-8. saj) peetakse
suureks Läänemere äärsete hõimude tõusuajaks. Tihenesid suhted naaberaladega.
annaabi.ee 
