Aleksandr Sergejevitš Puškin
Töötamise ajal Välisasjade Kolleegiumis
jätkas ta kirjandustegevust ja osales ka aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta
esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla".
1820. aastal Peterburis avaldas ning levitas ta Peterburis autoritaarse keisrivõimu vastase epigrammi, mille eest
ta saadeti administratiivkorras asumisele LõunaVenemaale (Jekaterinoslav, Kisinjov ja Odessa), kus ta kirjutas
romantilised poeemid "Kaukaasia vang", "Bakhtsisara purskkaev", "Vennad röövlid". 1823. aastal alustas ta
värssromaani "Jevgeni Onegin".
1824. aastal saadeti Puskin keisrivõimu poolt asumisele Venemaa põhjapiirkondadesse, vanematekoju
Mihhailovskojesse, kus asudes jätkas tööd romaaniga "Jevgeni Onegin" ning kirjutas ka romaani "Boriss Godunov".
Aleksandr Puskin viibis Mihhailovskojes ka 1825. aasta detsembris, kui Peterburis Talvepalee väljakul toimus
dekabristide ülestõus.
1826
annaabi.ee 
