Peter Paul Rubens
kopeerinud ta neid kunagi.
Rubens vaatas klassikalist iluideaali kriitilise pilguga ja sulatas selle flaami rahvusliku
joonega, püüdes edasi anda terve, tugeva ja õitsva inimkeha ilu, selle soojust ja
tundelisust. Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd
inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Näitena võiks veelkord vaadata Antwerpenis
antiiktemmadel loodud töid: ,,Maa ja vee liit", ,,Leukippose tütarde röövimine", arvukaid
maale bakhanaalidest, ,,Amatsoonida võitlus", ,,Venus ja Adonis" jt.
Selle perioodi (1621-1630) suurim ettevõtmine oli kahekümne ühest kolossaalsest
kompositsioonist koosnev seeria, mille Rubens maalis Prantsuse kuninga Henri IV
abikaasa Maria de´ Medici ülesandel aastail 1621-1625. Need Louvre'is säilitatavad
maalid kujutavad stseene Maria de´ Medici elust. Seeriaga lõi Rubens ajaloolise maali
uue zanri, mis 17. ja 18. sajandil levis üle kogu Lääne-Euroopa. Süzeed ei olnud
annaabi.ee 
