Tiziano Vecelli
Erinevalt
Firenze koolkonnast, kus toonitati vormi ja joonistuslikkust, on Tiziani teoseile
iseloomulik värvuste ja pehmes heleda-tumeda modelleeringust tulenev maalilisus.
Aastal 1516, peale Giovanni Bellini surma, määras Veneetsia valitsus ta ametlikuks
riigikunstnikuks. Selles ametis tuli tal jäädvustada riigielu sündmusi ja juhtida
kohalikku kunstielu.
Isikupärase käsitlusviisi saavutas Tiziani 16. saj. teisel kümnendil. Sellest peale lõi ta
oma elurõõmsamaid, bakhanaali kujutavad teosed ning suured
madonnakompositsioonid. Võitnud laialdase
tunnustuse, sai ta tellimusi Paavst Paulus III-lt, keiser
Karl V-lt ja mitmelt teiselt mõjukalt valitsejalt.
Loomingu kõrgaeg oli 15301550, siis valmisid
peenelt karakteriseeritud portreed ning ideaalselt
täiuslikud ja ühtaegu eluliselt konkreetsed Venuse
maalid. Viimases loomejärgus sai valdavaks Piibli
ainestiku uudne dramaatiline tõlgendamine ning vaba
maaliline teostus, mis rajas teed barokile.