Fotoaparaatide enamlevinud formaadid ja klassifikatsioon................................................8 5. Fotofilmide formaadid............................................................................................................ 9 7. Objektiivide tüübid, fookuskaugus....................................................................................... 11 6. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud...............................................................................12 7. Bajonett................................................................................................................................. 13 8. Fotoemulsioon.....................................................................................................................14 9. Fotomaterjali valgustundlikkus...........................................................................................15 10. Ekspositsioon ......................................................................................
......................................................................................... 11 7.2 Objektiivide tüübid, fookuskaugus ................................................................................ 12 7.3 Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud ........................................................................ 13 7.4 Diafragma ....................................................................................................................... 14 7.5 Bajonett .......................................................................................................................... 15 8. Ekspositsioon ................................................................................................................... 15 8.1 Särituse aeg .................................................................................................................... 15 9. Fotomaterjali valgustundlikkus ..................................................
......................................13 8. Fotofilmide formaadid.................................................................................14 9. Normaal objektiiv.......................................................................................15 10. Objektiivide tüübid, fookuskaugus..................................................................16 11. Objektiivi teravussügavus ja valgusjõud.............................................................17 12. Bajonett..................................................................................................18 13. Fotoemulsioon...........................................................................................19 14. Fotomaterjali valgusetundlikkus.....................................................................20 15. Ekspositsioon...........................................................................................21 16. Diafragma.........................................................
Esimesi kasut. juhul,kui on vaja vahel liidetud detaile koostada või remontida. Kinnisliidet ilma liiteelemente vigastamata demonteerida pole võimalik. 2)Teine liigitus - saamisviisi järgi,lähtutakse liite saamise füüsikalistest aspektidest. Liite saamine: *Aine oleku muutmise teel (joot-, keevis-, liim-, kitt- ja vormliited); *Plastse deformeerimise teel(neet-,valts-,käpp-,vöö-ja teppliited); *Elastse deformeerimise teel (press-,keermes-,tihvt-,klemm-,bajonett- ja lõhisvedruliited); *Geomeetrilise lukustuse teel (profiil-, liist- ja hammasliited,karp- ja sahtelliited jt.) 3.Keevisliited: põkk-, katte- ja vastakliide (teha eskiis). a-põkkliide b-katteliide c-vastakliide d-nurkliide 4.Punktkeevisliide (otstarve, omadused). Punktkeevisliide on keevisliide mis on punkti suurune ja teatud vahemaa tagant. Seda kasutatakse enamasti detaili paika panemiseks ehk edasiseks keevitamiseks või konstrueerimiseks. 5
7. Millise värviga on tähistatud atsetüleeni ballooni a) kollane reduktor b) orans c) sinine d) punane 8. Millise keermega ühendus on hapniku ballooni ja a) ühendusmutter vasakkeermega reduktori vahel b) ühendusmutter paremkeermega c) bajonett ühendus d) kobaga 9. Kui sageli on vaja kontrollida gaasiseadmete a) iga päev ühendusi b) kord aastas c) poole aasta järgi d) pole vaja üldse kontrollida 10. Mille kaudu ja kuidas saab teada põlevgaasi a) punane riba ühendusmutri olemasolu b) orans triip
Koaksikaabel koosneb vaskjuhtmest, isolatsioonikihist (tefloon, plastik jms), metallvarjest (ekraanist) ja väliskestast. Kohtvõrkudes kasutatakse kaht tüüpi koaksi: peenikest (diameeter umbes 5 mm) ja jämedat (diameeter 1 cm). Esimese tegevusraadius on 185, teisel 500 meetrit. Jämekoaksi külgeühendamiseks kasutatakse vaheseadet transiivrit. Peene koaksi ühedamiseks arvutiga kasutatakse bajonett-tüüpi BNC pistikuid. Varjestamata keerdpaar on tavalise telefonijuhtme põhikujuks, Ethernet-tüüpi kohtvõrgus võimaldab ta töötada segmendi pikkusega kuni 100 meetrit (10BaseT). Sageli paigutatakse ühte kesta mitu (näiteks neli) varjestamata keerdpaari. Sellised on näiteks kategooria 3, 4 ja 5 juhtmed edastuskiirusele vastavalt 10, 16 ja 100 Mbit/s. IBM kasutab oma kaablitesüsteemi: tüüp 1 STP kahe
annaabi.ee 
