Tema maailmavaates oli Linnutee taevalik, ehk oli kusagil kaugemal kui Kuu. Araabia astronoom Alhazen (9651037 pKr) tegi esimesi üritusi vaatlemaks ja ära mõõta Linnutee parallaksi. Kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu Maaatmosfääris, vaid väga kaugel sellest. Pärsia astronoom Ab Rayhn al-Brn (9731048 pKr) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatul hulgal hägustest tähtedest. Andaluusia astronoom Ibn Bajjah ( -1138 pKr) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad ühtse koguna refraktsiooni tõttu, mis leiab aset Maa atmosfääris, tõendusena esitledes Jupiteri ja Marsi konjuktsiooni. Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610, kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest.
Hiljem mõjutas tema idee islamimaailma. Esimene astronoom, kes üritas vaadelda Linnuteed ning mõõta selle parallaksi, oli Araabia astronoom Alhazen (965–1037 m.a.j.). Alhazen järeldas, et Linnutee asub maast väga kaugel ja ei kuulu atmosfääri, kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi. Pärsia astronoom Abū Rayhān al-Bīrūnī (973–1048 m.a.j.) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatust hulgast ebamääraste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah pakkus aga välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad seetõttu ühtse koguna. 1610. aastal avastas Galileo Galilei oma pikksilmaga vaadates, et tema algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. Thomas Wright oletas 1750. aastal, et galaktika võib olla paljudest tähtedest koosnev pöörlev keha.
mida tal ei ole. Sellises maailmavaates oli Linnutee taevalik, mis hiljem mõjutas islami maailma. Araabia astronoom Alhazen (9651037) tegi esimesi üritusi vaatlemaks Linnuteed ja määrata tolle parallaks ja kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis see tähendas, et ta ei asu maa atmosfääris vaid väga kaugel Maast. Pärsia astronoom Ab Rayn al-Brn (9731048) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatul hulgal häguste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah (suri 1138) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad ühtse koguna, sest Linnutee arvati olevat lõpmatu kogus väikeseid tähti kokku surutuna seisvas taevasfääris. Faktiline tõestus, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest tuli aastal 1610 kui Galileo Galilei kasutas teleskoopi selle uurimiseks. Ta avastas, et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest. Thomas Wright spekuleeris aastal 1750 oma
annaabi.ee 
