Rudolf Tobiase eluloo ja loomingu ülevaade
Oratooriumis võime näha helilooja isikupärase
eneseväljenduse otsinguid ja püüdlusi, millega ta on tahtnud öelda oma sõna kaasaegses oratooriumizanris.
Ja tõepoolest Tobiase teos osutub sel alal märkimisväärseks saavutuseks XX sajandi alguse muusikas. See
on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori
prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Selles on bachilikku
sügavust ja usulist hardust ning händellikku suurejoonelisust ja monumentaalsust, lähenedes professor R.
Pätsu sõnade järgi ka meisterlikkuse poolest Bachile ja Händelile. Olles loonud suure seesmise põlemise ja
kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori
ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige