uuriv asutus. Meelelahutus Kuraator - ametlik hooldaja, kunstinäituse koostaja Eestis: ↣ KUMU ↣ Kadrioru muuseum ↣ Fotografiska ↣ Mikkeli muuseum ↣ Adamson-Eric muuseum ↣ Tarbekunsti ja disainimuuseum Mujal: ↣ Louvre kunstimuuseum, Pariis ↣ Tate Modern, London ↣ Metropolitan, New York ↣ MOMA Queens ↣ Vatikani kunstimuuseum Kuulsad kunstnikud Vincent van Gogh “tahistaevas” jaan toomik Baasmõisted Kompositsioon - pildi ülesehitus, kuidas esemed pildil paiknevad koloriit- pildi värvikasutus stiil- iseloomulik väljendus, ühised tunnused profaankunst/arhitektuur- ilmalik kunst sakraalkunst/arhitektuur- usukultuslik (kirikud, templid palett- värvide segamise alus molbert- maalitava pildi abiraam natüürmort- pilt, millel kujutatakse “surnuid” asju nt puuviljad jm esemed autoportree- kunstniku pilt iseendast akvarell- vesivärv originaal- algne, loodud objekt
osaliseks just heaoluoluühiskonna tekkides. Arengupsühholoogia ajalugu. Algusaastad: 1859-1914. Teaduslikule lähenemise alusepanija au omistatakse Darwinile. 1859 "Liikide tekkimine" - evolutsiooniteooria. Rakendas seal metoodikaid, uuris ta ka oma imikueas poja arengut. 1877 kirjutas oma pojast Doddy-st, kirjeldas imikueas poisi arengut. Talle avaldas eelkõige muljet poja mängulist ja väljendusvõime. Paljud arengu baasmõisted, näiteks "Arengu all tuleb mõista lapse pidevat kohanemist keskkonnaga" tuleneb Darwini evolutsiooniteooriast. Teine panus oli uurimismetoodikate rakendamine arengu uurimises, mis lõi aluse teadusliku distsipliini tekkimiseks. Ollist rlli mängib ka : K.E. von Baer (1792 - 1876). Tema rõhutas embrüoloogilises arengus progresseeruvat aspekti, ehk siis areng lihtsamalt keerulisemale ja üldiselt spetsiifilisemale. Ehk siis eristumine. Teisest
kogemuse korduvatest juhtumitest = pidevalt ette tulevad/korduvad kogemused annavad mingi üldise abstraktse malli/mustri. METANÜÜMIA (indeksikaalne) Mõtlemise omadus. Tähenduste kujunemine etümoloogiad. Need muutuvad pidevalt. Grammatiseeumine, ülekannete süstemaatilisus või laensõnad. Blending sulandumise ehk mõistelise integratsiooni teooria. Kui Bill Clinton oleks Titanic oleks jäämägi merepõhja läinud (armusuhe) Semantilised primitiivid on baasmõisted, millele muud mõisted on redutseeritavad, kuid mis ise on defineerivatud. Meel mõisted Keel Referaat Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised
modelleerimise keelde, vähendades sellega potentsiaalsete vigade allikaid. Kuna esialgselt oli UML loodud kui objekt-orienteeritud tarkvara modelleerimise keel, siis temas (UML tuumas ehk standardis) polnud otseselt ette nähtud ärimodelleerimise mõisteid. Eelkõige kritiseeriti teda äriprotsesside kirjeldamise ja detailiseerimise võimaluste puudumise tõttu. Alates UML keele versioonist 2.0 on seal olemas ärimodelleerimiseks vajalikud baasmõisted ja –tehnikad. UML-i tugevaks küljeks on tema laiendatavuse võimalused, mis võimaldavad defineerida omi diagrammitüüpe ja sümboleid. See annab modelleerijale võimalust adapteerida UML vastavalt oma vajadustele ilma UML metamudelit muutmata. Paljud teised ärimodelleerimise keeled on väga tüpiseeritud ning ei luba mudeli elementide semantika muutmist. Kuigi ilma standardit muutmata või sellest kõrvale kaldumata ei saa lisada uusi elemente, saab kõiki UML olemasolevaid
eksimisvõimalusega kui teooria, mille olemasolu on nende kaudu eeldatav (56). vaatlusotsustused moodustatakse alati mingi teooria keeles ning nende täpsus on just nii kui nende käsutuses oleval teoreetilisel või kontseptuaalsel raamistikul (57). täpsed, selgelt sõnastatud teooriad on täpsete vaatlusotsustuste üks eeldusi – teooria eelneb vaatlusele. Väited teooria prioriteedi osas vaatlusega on vastuolus induktivismiga, mis väidab, et baasmõisted tuletatakse vaatluse kaudu. Kuna teooriad eelnevad vaatlusotsustustele, siis on väär väida, et teadus algab vaatlusest. Järgmine punkt on aga selline: vaatlusotsustused on sama suure eksimisvõimalusega kui teooriad, millel nad põhinevad, seetõttu ei moodusta nad täiesti kindlat aluspõhja, millele ehitada seadusi ja teooriaid – näide (58). Selleks, et vaatlusotsustuse kehtivust vääramatult kinnitada, on vaja pöörduda teooria
Assotsiatsiooni test: õpetaja ütles sõna ja meie kirjutasime, mis sellega esimesena pähe tuleb. 1. Nägu ilus 2. Kübar riietus, stiil 3. Seelik maitsekus 4. Kaunis korralik, välimus 5. Garderoob kostüüm, kangas 6. Üliõpilased negatiivne tähendus, sõna 7. Modell, moeshow pariis Interdistsiplinaarne lähenemine riietuse uurimisel. Baasmõisted Moe sotsiaalpsühholoogia riietuse sotsiaalpsühholoogia Sõnavara, mis on seotud riietusega tavakeeles. SPS: inimeste vahelised suhted inimese mina inimese käitumine grupis Esimesed mõisted seotud riietusega olid kasutusel juba ammu (mingis uraali keels vms). Tänapäeval mõjutab meid rieetusega seonduvalt inglise keel, varem oli selleks vene keel (trussikud jne). Teaduslike mõistete sisu seoses..... Riie (cloth). Kudumise saadus- rõivas
Realismi kriitikud kahtlevad tegelikkuse tunnetamise võimalikkuses ning inimese võimekuses. Ainus, mille kohta me midagi kindlat väita saame, on fenomenid, mitte tegelikkus. Kui pidada silmas tõde kui kooskõlalisust (koherentsusteooria), siis jõutakse instrumentalistlikele seisukohtadele, mille järgi on teadusteooriad mugavad vahendid seletamiseks, kuid ei peegelda tegelikkust. Nt aatom või elektron on teoreetiline mudel, millele ei vasta tegelikkuses mitte midagi. 39 Teaduse baasmõisted on kõik suuremal või vähemal määral teoreetilised (nt punktmass). Instrumentalismi kriitikud tuletavad meelde, et paljusid teoreetilisi mudeleid on õnnestunud ka eksperimen-taalselt kontrollida, nt benseeni molekul või aatomi struktuur. Instrumentalistide ja realistide vaidlust püütakse lepitada mitmeti. Üks võimalus on mitterepresentatiivne realism: Teaduslik tõde on ligikaudne ja valida tuleb teooria, mis on tõele lähemal, mis kirjeldab tegelikkust täpsemalt.
Center for the Stady of Evaluation. Los Angeles: University of California. Perens, A. 1998. Teenuste markenting. Tallinn: Külim. Sipilä, J. 1994. Lühike sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse. Sotsiaaltöö küsimusi. Tallinn: Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium. Sirkel, R. 2001. Turundusuuringud. AS Kirjastus Iloy. Sosiaalinen pääoma: globaaleja ja paikallisia näkökulmiä. 2000. Toim. Kajanoja, J. & Simpura, J. STAKES. Saarijärvi: Gummerus Kirjapaino OY. Tamm, V. 1996. Statistika baasmõisted ja meetodid. Tartu Ülikool 1996 Toivonen, T. 1999. Empiirinen sosiaalitutkimus: filosofia ja metodolologia. Helsinki Tooding, L-M. 1998. Andmeanalüüs sotsiaalteadustes. Tartu Ülikool 1998 Vilkka, M. 1996. Kohtaaminen taitona: dialogisuus ihmistutkimuksen lähtökohtana ja menetelmäna. Toimittanut Lahti Strömpl, J. Kvalitatiivsete meetodite kasutamise võimalustest sotsiaaltöö uurimisel. -- ajakiri Sotsiaaltöö 2/ 2004. 78 Niglas, K. 2003
Juhi töö on saavutada talle oma ülemuse ehk vahetu juhi poolt (keskastmejuhi puhul tippjuhi poolt) seatud eesmärgid pannes alluvad tööle. Seega jagunevad juhi tööülesanded kaheks ülesanded, mida ta peab ise ära tegema ja need ülesanded mida ta peab jagama oma alluvate vahel. Tööülesannete jagamise teemaga tegeleb tööjaotuse valdkond (NB! meenuta ,,Juhtimise aluste" ainet). Tööjaotuse baasmõisted on õigused, kohustus ja vastutus. Juhi oluline tööülesanne on jagada laiali tööülesanded alluvate vahel selliselt, et iga ülesandega läheksid kaasa proportsionaalselt sobilikud õigused ja kohustused. Seda tegevust nimetatakse delegeerimiseks. Delegeerida saab ka otseselt juhtimisülesandeid (ikka komplektina: õigused, kohustused, vastutus), mida juht muidu ise täidab see võib mõne alluva puhul olla ka oluliseks motivatsiooni allikaks, sest suurendab alluva mõjuvõimu
annaabi.ee 
