· Evakueeriti üle 336 000 inimese Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus · Mure globaalse soojenemise pärast (CO2 sisalduse tõus atmosfääris) Eeldused: Tuumaenergia on CO2 vaba; ei saasta keskkonda; ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL elektrist) Tuumariigid · Kõige rohkem reaktoreid töötab Ameerika Ühendriikides 104, järgnevad Prantsusmaa 59 ja Jaapan 55 reaktoriga · Samas toodab tuumaenergia suurima osana kogu oma elektrist - 78 % - Prantsusmaa Tuumajaamad maailmas Tuumaelektrijaamad · Ei eralda kasvuhoonegaase, ei saasta õhku · Tekib vähe tahkeid jäätmeid samas väga radioaktiivsed
Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s, LAV-s. Uraani leidub ka Eestis, aga selle tootmine läheks maailmaturuhinnast kallimaks. Tuumareaktorite asukohad Tootjad, eksportijad, importijad Suurimad tootjad: USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan. Suurim importija on Rootsi. Suurim eksportija Saksamaa. Norra on nii suur eksportija kui ka importija. Kasutamise eelised Tuumaenergia on CO2 vaba Kontsentreeritud baasenergiaallikas. Üks peamisi energiaressursse (annab nt 31% EL-i elektrist). Looduses küllaldaselt, puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Radioaktiivsete ainete ohtlikkus jäätmetena kahaneb aja jooksul. Looduses küllaldaselt, puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides Hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Ohutu statistika kinnitab, et
maailma tuumaenergiast. 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm
maailma tuumaenergiast. II. Vajadus tuumaenergia järele 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2- vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm
Vajadus tuumaenergia järele 21. sajandi alguses võib täheldada selgeid märke tuumaenergeetika taassünnist, mida tõukavad tagant elanikkonna arvukuse kasv, vajadus energia järele, fossiilkütuste varude kahanemine, nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade poliitiline ebastabiilsus, mure globaalse soojenemise pärast. Eeldused taassünniks on kaalukad ja põhjendatud, sest tuumaenergia on CO2-vaba keskkonda mittesaastav ohutu kontsentreeritud baasenergiaallikas ja juba praegu üks peamisi energiaressursse (annab näiteks 31 % Euroopa Liidu elektrist). Tuumakütust on ka looduses küllaldaselt ja puudub konkurents selle kasutamiseks muul otstarbel. Tähtsusetud pole ka asjaolud, et kütusevarud asuvad poliitiliselt stabiilsetes riikides ning et tuumaelektri hind on teiste energialiikide suhtes konkurentsivõimeline. Juba on algatatud ambitsioonikad tuumaelektrijaamade arendamise programmid USA-s, Prantsusmaal, Hiinas, Indias, Jaapanis, Venemaal jm.
annaabi.ee 
