"baariumkloriidist" - 1 õppematerjal

II A rühma metallid

Baarium ei ole biometall, sest ei ole teada seni ühtegi tema biofunktsiooni, kus ta osaleks. Täiskasvanud inimorganism sisaldab 22 mg baariumit, mis on peamiselt koondunud luudesse. Toiduga saab inimene keskmiselt päevas 0,6-1,7 mg baariumit. Tugev mürgitus tekib 0,2-0,5 g baariumkloriidi BaCl2 sissevõtmisel, surmavaks annuseks peetakse 0,8-0,9 g BaCl2. Vees rasklahustuva baariumkarbonaadi BaCO3 surmavaks annuseks hinnatakse 3,5 g. Baariumkloriidist suurem annuse kogus on tingitud sellest, et BaCO 3 reageerib maos aeglaselt seal sisalduva soolhappega, moodustades lahustuva baariumkloriidi. Baariumkarbonaat kuulub ka rotimürgi koostisesse. Baariumiühendite sissevõtmisel tekkiva mürgituse tunnusteks on süljevool, valud maos, oksendamine, korrapäratu pulss, külm higi, südametegevuse, närvisüsteemi ja ajutegevuse häired. Ägeda mürgituse puhul on baariumiühendite esimeseks tunnuseks äge mao- ja