Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Proovikeha ristlõike mõõtmed 20x20 mm, pikkus kiu suunas 30mm Proovikeha ristlõike mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm
Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: pow=[mw/(awbwlw)]*1000 mw proovikeha mass [g] aw bw lw proovikeha mõõtmed [cm] Saadud tihedus arvutatakase ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: po12=pow/Kw12 Kw12 redutseerimiskoefitsent [1] 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 4.3.1 Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20*20 mm ja pikkusega kiu suunas 30 mm. Proovikeha mõõtmed mõõdetakse veaga mitte üle 0,1 mm