Huvitavaid hooneid Vabaduse väljaku ümber
Umbes samal ajal lõi Kalevist lahku grupp sportlasi, kes moodustasid Rakvere
Spordiklubi ja asusid endile ise Palermosse staadioni rajama. 1927 said mõlemad
ehitused täie hoo sisse.
Kalevi algatus osutus siiski kavakindlamaks ning 1927. a kevade ja suve jooksul
tasandati kesklinnas 120x60 meetri suurune väli, et sinna korralik staadion ehitada.
11. augustil 1927 prahvatas aga äike sealt, kus seda kõige vähem osati oodata: Rakvere
linnavalitsus eesotsas linnapea Heinrich Aviksoniga otsustas viimase ettepanekul
võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see
Vabadusplatsiks./.../
Ehitustööd spordiplatsil pandi päevapealt seisma, jalgpalli lubati tasandatud väljal siiski
mängida/.../
Linn kohustus Kalevile kõik tehtud väljaminekud hüvitama ja aitama kaasa uue
staadioni jaoks sobiliku maatüki leidmisel, ent see polnud sugugi lihtne./.../
Lõpuks otsustati Rakvere staadion rajada suisa sohu, kus ta praegugi asub umbes 300