Looduse idee keldi vaimsuses
keelerühmast kujunesid aga välja kõmri, korni ja bretooni keel ning ilmselt ka piktide
keel mõnel pool Sotimaal. Kuid roomlaste tulekuni ja ka sajandeid pärast seda elasid
keldid kõikjal üle kogu Briti saarte. Seal, mandri lääneseval, Britannias ja Cornwallis,
aga eelkõige Walesis ja Iirimaal, leidsid keldid endale püsivama elupaiga. (Allen,
2009)
Hõimude hulka, keda praegu peetakse keltideks, kuulusid helveedid praeguse
Shveitsi alal, bojid Itaalias, avernid Prantsusmaal ja skordiskid Serbias. Kaasaegsed
uurimused näitavad, et nad tulid algselt ühisest Põhja-Euroopa algkodust. (Jones,
Pennick, 2003)
1.2 Keltide iseloomustus
6
Keldid ei olnud üks rahvas, vaid tuhanded väikesed hõimud, kes mõnikord olid
kuninga alla ühendatud. Nende keelel oli erinevaid kohalikke vorme. Põhiliselt olid
keldid maainimesed, kes hindasid karja enam kui vilja