Ahven
rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast,
näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume.
Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab
ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres
(arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke
kalaliik.
Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven
ehk rooahven, kes elab kalda ääres, ja suur järveahven ehk avaveeahven.
Rohuahven kasvab aeglasemalt ja on väiksem. Põhiosa tema toidust
moodustavad zooplankton ja putukavastsed. Järveahven kasvab kiiremini
ja suuremaks, mitte niivõrd pikemaks kui laiemaks ja paksemaks, mistõttu
tundub küürakana. Järveahvena põhitoiduks on tint, kiisk, särg ja
liigikaaslaste noorjärgud.
Ahvenad võivad moodustada suuri, suhteliselt suuri kogumeid, milles
kalad on üsna harvalt, üksteisest 0,3-0,5 m kaugusel. Õhtu eel hakkavad
parved hõrenema
annaabi.ee 
