Üks päev Muinas-Julle elus
tunnistajaid."
,,Kuid kas see piltkiri ei tõenda siis seda?" küsisin mina.
,,Ei, sa võisid selle ka ise kirjutada," lausu mu ülemus mulle äärmiselt
resoluutselt.
Siis tegin ma talle selgeks, et ma ei saanud seda ise teha, kuna see oli tõstuki
valamise ajal pehmesse pronksi sisse valatud.
Kui ülemus nõustus minuga lõpuks kaasa tulema, oli tema imestus suur, sest
minu jutt oli tõesti tõele vastanud. Me mõlemad olime päri sellega, et minu
avastuspidas paika. Mõlemad tõdesime, et minu avastus lükkas ümber kõik
senised oletused ajaloost. Pealegi oli see tõstuk niivõrd lagunenud, et see lihtsalt
pidi olema sellest ajastust. Ma tundsin sel hetkel end lausa Jumala, et olin
avastanud midagi nii kordumatut ning ajaloolist. Ma olin kui revolutsionäär, kes
muutis ajalugu ja kõiki eelnevaid tõeskpidamisi. Lisaks sellele maksti mulle leiu
eest piisavalt raha, et ma ei pidanud enam kunagi oma majandusliku olukorra
pärast muretsema