Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist
kui pikselöök tabab meid lagipähe, läbistab juuksekarvast varba otsani ning sealjuures pakub
ka esteetilist naudingut. Inimkond jahib neid tundmusi, ta on alati otsinud tõde. Kunst pakubki
tõde. Ta avab meie silmad, muudab maailmavaateid ja mina avastan iseennast ning maailma.
Paulo Coelho kirjutab ,,Alkeemikus" Maailma Hingest. See on reaalsus, mida ei saa
meeltega tajuda, ning ta sisaldab ka universumit. Kui loen fantastilisi, maagilisi teoseid, siis
tunnetan, nagu avastaksin saladusi, mida isegi õpetlased ei ole suutnud lahendada. Nad
avanevad minu ees kui raamatud. Kuigi oleme harjunud elama materiaalses ja seaduspärases
ühiskonnas, eksisteerivad seletamatud nähtused, millest on meil vaid ebamäärane kujutlus.
Nietzsche on kindel, et inimese meeled pole veel lõplikult välja arenenud. Meid ootab ees
üliinimese staatus. Uus ideaalne olend tunnetab ja oskab palju rohkem kui ,,tavaline" inimene.