Rainer-Maria Rilke
katkendeid eeposest ,,Lugu Igori
sõjaretkest". 20. sajandi alguses oli ta
Pariisis skulptor Auguste Rodini
sekretäriks, Rilke reisis ka Põhja
Aafrikas ja Hispaanias. Esimese
maailmasõja puhkedes värvati ta
sõjaväkke. 1919. aastast edasi elas ta
peamiselt Pariisis ja Sveitsis.
Looming
Oma ajastule jäi Rilke mõnevõrra
võõraks, hilissümbolismis paistis ta
silma erilise filosoofilise
enesessesüüvimisega. Ta ei lasknud
end mõjutada avangardistlikest
vormieksperimentidest. Tema küpsel
luulel 1920ndate alguses pole eriti
seost tollaste modernistlike
moevooludega. Tema esimene
mõjukas luulekogu ,,Tundide raamat"
(1905) keskendus Jumalamaailma
luuletaja vahekordade eritlusele,
luuletused arenevad seal kahekõnes
Jumala e. absoluudiga. Luuletaja
tunneb siin end maailmana ja maailma
loovuse printsiibina, jõudes koguni
tõdemuseni, et Jumal ise on maailma
looming, ilma maailma ja luuletajata
kaotaks Jumal mõtte. Taoline