Miks-öeldakse-nii?
suurima poliitiku krahv Mirabeau'ga, kes on euroopaliku demokraatia sünniloo
juhtfiguure, inimõiguste deklaratsiooni ning esimese konstitutsiooni üks autoritest.
Mirabeau oli tulihingeline patrioot, väsimatu kirjamees, võrratu oraator (tol ajal polnud
mikrofone ja läbi lõi üksnes see, kes kõneles mitte üksnes sisukalt, vaid ka valjusti ja
usutavalt). Suur Prantsuse revolutsioon algas geneneraalstaatide1 (kolme seisuse esinduskogu)
avaistungiga 5. mail 1789. Krahv Mirabeau ei esindanud siin oma seisust, aadlikke, vaid
lihtrahvast ehk kolmandat seisust. Ta tuli istungile tavalises tumedas riietuses, nagu tegid seda
kolmanda seisuse ehk lihtrahva esindajad. Loomulikult pälvis Mirabeau oma käitumisega
kõrgaadli, eriti kuninganna Marie-Antoinette'i põlguse. Kõigi nende silmis oli krahv
Mirabeau oma seisuse reetur. Kui 17. juuni istungil tegi saadik Sieyès [sie´j s] ettepaneku
annaabi.ee 
