Novell „Metamorfoos“
lugenud. Suur ning võimas lugu on ära mahutatud viiekümne lehe peale, ent jutt
selle sisust mahuks täispikka raamatusse. Avatus tõlgendamisele annab
äratundmisrõõmu ja seda minul isiklikult juba esimese lausega. Edaspidine küll
kindlustab tõlkerada, kuid sealgi on mitmeid inerpretatsiooni teid.
"Metamorfoos"on eraldiseisev reaalsus, ta on maailm, mis jääb pikaks ajaks
püsima mõtteisse. Ettekujutlus, mille Kafka maalib, on ainuomane ning
emotsioon, mis sellest alles jääb, on autorlik. Sõnu novelli kohta on palju, nagu
ka emotsioone ning mõtteid, võrdväärselt teose mitmekihilisusega. Nagu iga hea
raamat, nii ka "Metamorfoos" ajas mind naerma, tegi kurvaks, pani mõtlikuks ning
lõpuks ka sokeeris. Vastoluliselt, kutsus ta minus antud tundeid esile läbi sinise
filtri, mis muutis maailma külmaks ja kaugeks. Mu käed justkui oleks veninud,
sest kogu see aeg, kui ma lugesin, tundsin ennast eemal olevat, kuid kõik, mis
seal toimus oli mu kätevahel