Väntvõll, kepsud ja kolvid Käesolevas loos on vaatluse all mootori väntmehhanismi osad, mille ülesandeks on põlevate gaaside rõhu muutmine pöörlemiseks. Nagu allpool selgub, on sarnaselt plokiga ka nende osade puhul määravaks nende tugevus. Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll. Sellest, miks väntvõll peab tugev olema, annab ehk ettekujutuse see, et näiteks Hemi kolbkolvisõrmkeps kaaluvad kokku 1,5 kuni 2 kilo ja selliseid asju on väntvõllil 5000 pöörde juures kaheksa tükki küljes rippumas ja seda ise suunas kiskumas. Ülevalpool peavad kolvid vastu võtma kogu põlemisrõhu ja temperatuuri, millest tulenevalt ei saa neid ka just õhkõrnu teha. Seda eriti nitro ja/või kompressori kasutamise korral. Ja vahest kõige raskemas olukorras on kepsud, kes peavad väntvõlli ja kolbide vahel kuidagi hakkama saama. Nüüd aga siis lähemalt sellest, mida neeb jupid endast k...
rakenduslikumate alade (kasvõi terminoloogia enda) puhul lisandub arvamuste paljusus eriala olemuse ja piiride kohta. Kui mõisted ja erialad õnnestubki piiritleda, lisandub praktiliste valdkondade interdistsiplinaarsus. Näiteks arst kasutab paljude teadus- harude (anatoomia, embrüoloogia, radioloogia jne) oskussõnavara alamhulki, kuid ta ei tunne ega saagi tunda kõigi nende teadusharude mõistesüsteeme ega järelikult ka mitte terminisüsteeme kogu nende ulatuses. Ka autoremondiluksepp puutub töös kokku üksikute mehaa- nika, tugevusõpetuse vms mõistetega, kuid need ei moodusta tema tegevusala seisukohalt midagi tervikliku mõistesüsteemi lähedastki. Selge pole ka piir üld- ja oskuskeele vahel, vaid reaalne diskursus asub sujuva oskuskeelsuse skaala mingis piirkonnas. Isegi spetsialistide omavahelises suhtluses võib eri kontekstides vaja minna erineval määral oskuskeelelikke väljendusvahendeid, rääkimata vajadusest suhelda mittespetsialistidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
