2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........... - 551, 25 Kus hoida oma sääste - Arveldusarve- arvelduskonto, nõudehoius - Tähtajaline hoius- deposiitkonto - Tähtajalisi hoiuseid on tegelikult 2 - Firmade aktsiad - KOV võlakirjad - Investeerimisfonfid: rahaturufondid, võlakirjafondid - Elukindlustusreservid - Ettevõtete võlakirjad Tarbimiskrediidi liigid - Eluasemelaen - Autoliisingud - Järelmaksud - Krediitkaardid Laenutingimuste võrdlemine - Finantskoormus- intressikulud, lepingutasud, kindlustus - APM- Aastane ProtsendiMäär- krediidikulu arvestamine- mõned laenukontorid meelitavad laenuvõtjaid madalate intressidega Krediidi eelised - Krediit võimaldab koheselt kaupu omandada - Paindlikkus- tähendab sisuliselt sama - Ohutus- krediitkaart reisidel - Abiks ootamatutes olukordades Krediidi puudused - Kalduvus üle kulutada
Rohkem kodutöid ja kommunaalkulutusi küll uhkem ei oleks, selle eest aga oleks uhke (ja niisama tore kah) kui Eestis oleks rohkem mageveekogusid, nuh, sinna Soome kanti. Ega see vast kõigile meeldiks, olen imelik inimene, vesi tõmbab nõiaväel. Samas võiks öelda, et väljend „Mida suurem rahavoog, seda uhkem“ kehtib vast küll kõikide inimeste puhul, ei ole näinud indiviidi, kellele meeldiks sissetulekuid vähenemas näha. Rääkides erinevatest kohustustest nagu autoliisingud ja krediitkaardivõlad, vaevalt et keegi arvab, et rohkem on uhkem? Arvatavasti kehtib see fraas ka õpetaja Jaanus Kannu puhul: „Mida rohkem lauseid essees, seda uhkem!“
Laenamine kui tänapäeva elustiil Tänapäeva maailmas raha väärtus aina muutub, see pidevalt langeb ning ükski tohutu summa ei tundu enam ületamatult suur. Soovitakse endale suurt maja või kaunist korterit, luksuslikku autot, uusimat tehnikat ning kuna nende ostmiseks ju enamatel juhtudel kohe tagataskust raha ei leita, siis minnakse väga kergekäeliselt laenamise peale välja. Ei üritatagi ainuüksi oma rahadega toime tulla. Mõnikord jääb aga inimestel rahast puudu ka mõne väiksema asjakese ostmisest ja ka siis leitakse, et just laenamine, seda ka sõpradelt ja tuttavatelt, on lihtsaim moodus, mis aitab hädast välja. Kui palju on veel inimesi, kes on võlgadest täiesti priid? See arv on väga väike, sest tänepäeva maailmas ongi laenamine kui elustiil. Viimasel ajal on pank muutunud väga paindlikuks erinevate laenude ja liisingute suhtes. Pakutakse üha rohkem ja rohkem mitmesuguseid laenuvõimalusi: kodu-, õppe-, väi...
ole. Meie inkassofirmad ja kohtutäiturid samuti. Seaduslikult. 2.Tegelaste gruppide ühisnimetaja (teiste tagant tõmbamine). 1. Suurvargad, mõõdutundeta ahnitsejad: Aida-Oskar, Imbi ja Ärni, toatüdruk Luise. Esimene võtab krattidelgi hinge välja, teised varastavad igal ajal ja igalt poolt, Luise peab vana parunessi asju enda omadeks, jagades piskut tagasi, kui teisel enam särkigi ei ole, isegi surikleidid näpatakse ära. Paralleeliks meie enda valitud ladvik, nende autoliisingud, tohutud kuluhüvitised ja siis jagatakse näpuotsaga sotsiaaltoetusi ja pensioni/palgalisa. Ajakirjandusest jooksis hiljuti läbi artikkel, kus oli mainitud, kui palju lastetoetusi saaks maksta ühest saadiku kuukulust. Väga palju. 2. Pisivargad ehk natukene võtjad: Rehepapp, Räägu Rein ja Liina, kubjas Hans. Esimene võtab natuke putru ja piima, teised ei ahmi mõisa aidast, küll aga natuke teiste juurest ja kolmandal ei ole krattigi, küll aga petab mõisahärra
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt.krediitkaart- järelmaksu liik, võimaldab osta omanikul mitmest erinevast koh...
Laenude liigid Eluasemelaen. See on pikaajaline laen, et osta maja või korterit. Tavaliselt annavad eluasemelaenu pangad. Eluasemelaenu makstakse tagasi kuumaksetena kogu laenuperioodi vältel. Autoliisingud. Pankadest ja liisingufirmadest on võimalik saada laene spetsiaalsete ostude jaoks, nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mil...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
