Eksamikonspekt
Kliimamuutuse tagajärg: vegetatsiooniperiood on pikenenud, biogeenide hulk jaguneb aasta jooksul ühtlasemalt.
N:P suhte kahanemine soodustab suvist sinivetikate vohamist.
Neelvetikate laienev levik kõigis järvetüüpides.
Muutused kalastiku koostises: kogre ja linaski arvukuse kasv ning ahvena ja haugi arvukuse langus. Uute
makrofüüdijärvede lisandumine, suurjärvedes pilliroovööndi laienemine ja litoraali liigilise koosseisu
vaesumine.
Järvede miksotrofeerumine allohtoonse ja autohtoonse orgaanilise aine samaaegne akumuleerumine. Enamus
Eesti järvi lõpetab oma arengu segatoitelises staadiumis.
Leelistumine õhusaaste tulemusena Kirde-Eesti järvedes.
Inimmõjuga kaasneva kiire ja ühekülgse biogeenidega rikastumise tagajärjel, kus biogeenide hulk pole
tasakaalus mineraalainetega, on Eestis kujunenud palju regioonile ebatüüpilisi pehmeveelisi eutroofseid ja
hüpertroofseid järvi, mis on väga ebastabiilse reziimiga.
Eutrofeerumise põhjus Tagajärg