Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks (heteroassociative, ) ja auto-assotsiatiivseks (autoassociative, ). Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel
Närvivõrgud jagunevad kaheks tüübiks: otsesuunatud ja rekurentsed (tagasisidega). Otsesuunatud võrgu neuroni väljund võib olla seotud ainult järgmisel kihil oleva neuroni sisendiga. Tagasisidega ehk rekurentsetes võrkudes neuroni väljund võib olla ühendatud nii järgmise kihi neuronite sisenditega kui ka eelmiste kihtide neuronite sisenditega. Närvivõrke veel võib jagada hetero-assotsiatiivseteks (heteroassociative, ) ja auto-assotsiatiivseks (autoassociative, ). Hetero-assotsiatiivsed närvivõrgud on sellised, kus väljundvektori dimensioon ei lange kokku 8 sisendvektori dimensiooniga. Auto-assotsiatiivsed on need närvivõrgud, kus sisendvektori ja väljundvektori dimensioonid langevad kokku. Esimese närvivõrgu arhitektuuri (ühekihilise pertseptroni) pakkus välja 20. sajandi keskel Frank Rosenblatt. See oli silma võrkkesta matemaatiline mudel
annaabi.ee 
