Eestlaste päritolu
Hodgin, "Cassiodoruse kirjad", London, 1886, lk. 546:
"Haestid või aestid - need on Tacituse aestid, asuvad siiani selle maa, mida ikka
veel kutsutakse Estonia, lõunapiiril".
R. Pauli ja B.Thorpe, "Alfred Suure elu", millele on lisatud Alfredi Orosiuse
anglo-saksi versioon; London, 1893, lk. 558:
"Eastland - ostide, estade maa Estonia".
Vanad Islandi saagad on alati teinud vahet idapoolsete maade ja Eesti alade
vahel: "Idamaad (Austerlönd), ida-riigid, idatee (Austerlönd, Austervegr,
Austervegar) ja Eesti (Estland, Eistland) ning selle asukad (Estlanders, Eistr,
Eistsneskr) (Heimskringla. Index I, 46, Index II, 245-248)".
Vana teooria
Eestlaste esivanemate algkodu asus idas kusagil Volga ja Kaama jõe ning Uurali
mäestiku kesk- ja lõunaosa kandis. Selle teooria järgi elas seal umbes 8000
aastat tagasi üsna väikesearvuline rahvastik, kes kõneles meie ürgemakeelt -
soome-ugri algkeelt. Tollest algkodust hakkasid inimesed aegamisi valguma
annaabi.ee 
