Zetterberg, lk 520-545 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
eestlaste osa vabariigi elanikkonna hulgas. Kui see oli 1939. aastal
umbes 90%, siis industrialiseerimise ja küüditamiste tulemusena oli see
1949. aastal ainult 76%. Ainuüksi aastatel 1945-1947 tuli Nõukogude
Eestisse 180 000 mitte-eestlast.
Aastatel 1945-1950 kasvas tööstustööliste hulk 26 000 inimeselt 81
000-ni. Tööjõuna kasutati ka sõjavange. Nõukogude Eestis paiknevates
sõjavangilaagrites oli 1946. aasta kevadel üle 46 000 eeskätt
sakslastest, austerlastest ja eesdastest vangi, keda kasutati näiteks
põlevkivitööstuses ja ehitustöödel kuni laagrid 1950 likvideeriti.
Moskva erilise huvi orbiidis oli Eesti põlevkivitoodang, mida hakati
laiendama suurte kapitalimahutustega juba 1945. aastal. Nii kasvas
järgmise viie aasta jooksul (1945-1950) põlevkivitootmine ligemale
kahekordseks, 1,9 miljonilt tonnilt 3,5 miljoni tonnini, kui Virumaal avati
üha uusi kaevandusi ja nende juurde kerkisid uued asulad. Eesmärk oli,