Eesti oli alas mille Venemaa pidi endale saama. Eesti valitsus ei uskunud seda. See Pakt oli suure tähtsusega Eesti tulevikule ja nad ei uskunud seda. Eesti oleks pidanud suhtuma sellistesse asjadesse ettevaatlikumalt, sest siis nad oleksid suutnud midagi ära hoida. Teiselt poolt vaadatuna Venemaa esitas nõudmisi, millega kaasnesid ähvardused. Kuna Eesti riik püüdis sõda vältida, siis anti liiga kergelt Venemaa nõudmistele järele. Samas polnud neil ka valikut, sest usuti ausatesse kokkulepetesse. Pärast Molotivu-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid.. Ma arvan, et see leping muutis nii mõndagi, sest nüüd hakkas Eesti valitsus uskuma, et Molotov-Ribbentropi paktis oli salajane pool. Kuna Eestlastel polnud midagi teha siis nad pidid sellega leppima. Nüüd oli Venemaa saavutanud suure võimu Eestis, kuna neil olid siin omad sõjaväebaasid.
Viimaks ütles ueilslane: «Poisu, ära karda mind, ma ei puudutaks miski hinna eest maailmas juuksekarvagi su peas. Ei; ma kaitseksin sind -- ma kaitseksin sind. See hispaanlane ei ole kurttumm, sa rääkisid selle kogemata välja, ja nüüd ei saa sa seda enam tagasi ajada. Sa tead sellest hispaanlasest midagi, mida sa tahad saladuses hoida. Usalda mind, ütle mulle, mis see on, ja usalda mind -- ma ei anna sind ära.» Huck vaatas hetke vanamehe ausatesse silmadesse, kummardus siis ettepoole ja sosistas talle kõrva: «See ei ole hispaanlane, see on Indiaani Joe!» Ueilslane pidi peaaegu toolilt püsti kargama. Viivu pärast ütles ta: «Nüüd on kõik selge. Kui sa rääkisid kõrvade täkestamisest ja sõõrmete lõhestamisest, siis arvasin, et oled selle ise jut u kaunistamiseks välja mõelnud, sest valged inimesed ei maksa niiviisi kätte. Kuid indiaanlane! See on hoopis iseasi.»